Peale väetisekülvikuid jõudsid soojemate ilmade saabudes siin-seal Eestis põllule ka taimekaitsepritsid – lisaks vedela lämmastiku pritsimisele on alustatud ka fungitsiidide, leheväetiste, aminohapete ja võrsumist soodustavate kasvuregulaatorite kasutamist. Peamiselt on pritsid jõudnud taliodra- ja rapsipõldudele, mõnel pool ka heas kasvus ja rohkem taastunud talinisupõldudele.

Mitmel pool Eestis sadas täna-eile lund ja ilmaennustus lubab hetkel ka eelolevaks nädalaks temperatuuride jahenemist ja öökülma. Lisaks lubatakse ka sademeid, mis tõenäoliselt sajavad alla lumena. „Kevadine lumi on vaese mehe lämmastik!“ ütlevad mitmedki põllumehed.

Soovitus on selliste vahelduvate olude jätkumisel praegu pritsimist mitte ette võtta, eriti kui paagisegudes on fungitsiid ja kasvuregulaator! Varasematest aastatest on mitmeidki kogemusi, kus isegi kaks-kolm päeva pärast pritsimist tulnud öökülma mõjul on taimedel ilmnenud tugev stress ja leheotsad on valgeks “kõrbenud”.

Samuti on külmades oludes ka vedela lämmastiku kasutamise efekt ja kasu küsitav. Jahedamate ilmadega on lehe- ja juurekaudne imendumine ja tarbimine taimede poolt aeglustunud, seega tõenäosus suur, et palju antud elemendist läheb lihtsalt raisku. Igasugune pritsitud vedelik on taimele ka stress, kui see ei jõua piisavalt taimes imenduda, vaid tekitab miinuskraadidega hoopis jääkristalle nii lehtede peal kui sees.

Haiguste poole pealt on taliodral lehtedel näha juba sügisel nakatunud ja talve jooksul süvenenud haiguslaike (fusaarium seened, võrklaiksus). Samuti on talioder praegu kevadel väga vastuvõtlik tuulega levivale võrklaiksusele. Talinisu puhul on oht erinevate juuremädanike ja võrsehaiguste arenguks – osaliselt juba väga niiske ja heitliku talve tõttu, kui ka jaheda ja niiske kevade mõjul. Eriti soodsad tingimused haiguste arenguks on otsekülvi ja minimeeritud harimisega põldudel, samuti neil põldudel, kus eelviljaks oli nisu või oder.

Eelmise aasta kogemus on värskelt meeles ja näitas selgelt, et juurehaigustest tulenev kahju ja saagikadu on tegelikult nähtav alles loomise faasis ja koristuseelselt. Haiged juured rikuvad taimede saagipotentsiaali, tekivad tühjad viljapead ning kõlujad ja vähekvaliteetsed terad.

Haigusilmingute puhul ja ennetavaks tõrjeks on soovitatav valida fungitsiid, millel on tõrjespektris juure- ja võrsehaigused (mädanikud, fusarioosid, silmlaiksus). Kasutatav kulunorm maksimumnormist ca veerand. Kevadise väga varase (T0) pritsimise eesmärk on talvest tuleneva haigussurve vähendamine, see ei asenda, vaid aitab paremini ajastada tavapärast esimest pritsimist (T1), mille fookuses on enamasti jahukaste.

Lisaks öökülma ohule, ei tohiks ära unustada ühes paagis kasutavate segupartnerite kogust, et mitte tekitada väikestele taastuvatele taimedele stressi. Iga erinev segupartner on arvestuslik komponent, ka erinevad leheväetised – seega jälgida reeglit, ühes paagis maksimaalselt 3-4 erinevat toimeainet.