Pritsimisvee eelsoojendamiseks on mitmedki põllumehed kasutusele võtnud erinevaid mahuteid – statsionaarseid või ka tsisternhaagiseid. Kogemus on näidanud, et pritsimisvee temperatuur võib olla oluline faktor, mis mõjutab taimekaitsevahendite ja väetiste segunemist ja lahustumist pritsimisvedelikus.

Viiratsis, Viljandimaal, võeti sellest hooajast kasutusele klaasplastist 10 m3 mahuti. Nende valmistamisel kasutatakse polüestervaiku, mis muudab mahutid vastupidavaks ning kvaliteetseks. Selleks, et mahuti oleks tugev ja kindel, on iga 60 cm tagant neile ümber keritud 10 cm laiused tugevdusribad. Ka mahutite seinad on erinevad, olenevalt mahutite suurusest. Mida suurem on mahuti, seda paksem on sein.

Mahuti eeliseks on automaatne täitmine – nii kiiresti, kui suudab taimekaitsepritsi pump vett imeda, nii kiiresti saab ka täita. Antud mahuti on varustatud kahe 3 tollise väljavõttega, mis võimaldab samaaegselt täita kahte pritsi. Mahutis on ujuk, mis kontrollib veenivoo taset ning pidevalt on veesurve taga, mis automatiseerib ka pumba tööd ja mahuti taastäitmist.

“Mahuti eeliseks on aja kokkuhoid kiirel pritsimisajal. Varem suutsime tunniga täita 5 kanti. Praeguste katsetuste ja arvestustega aga on võimalik saavutada 250 l/minutis ehk pritsi täitmine võtab aega umbes 20-25 minutit,” kiidab põllumees mahutit.

Lisaks on võimalik ka kasutatud kanistreid pritsi filleris pesta puhta veega, mitte kasutada vett pritsi paagist, milles nii või teisiti sisaldub taimekaitse-väetisejääke.

Taimekaitsevahendite tootjad on enamasti üht meelt, et tänapäevaste pestitisiidide tootmisel on formulatsioonide väljatöötamisel ka arvestatud, et pritsimisvesi pole alati ühtlase ja sooja temperatuuriga. Seega üldiselt uuemate toodete puhul piisab vee temperatuurist 2-4 C°.

Küll aga mõjutab pritsimisvee temperatuur vanema põlvkonna pestitsiidide segunemist ja efektiivsust, seda eriti herbitsiidide puhul. Samuti arvestades, et enamasti sisaldavad paagisegud erineva formulatsiooniga tooteid –  suspensioonid, pulbrid, emulsioonid, siis mida soojem on keskkond, ehk vesi, seda parem on ka ühtlane lahustumine ja oht ummistusteks ja “klimpide” tekkimiseks väiksem. Vee temperatuur mängib kindlasti rolli ka pulbriliste ja graanulväetiste lahustumisel.

Kokkuvõtvalt saab soovitada, et eelsoojenenud vesi on lisakindlustuseks, et kõik, mis pritsiga soovitakse põllule viia, taimedesse ka kiiresti imenduks ning efektiivsus oleks maksimaalne.

Tänan Vanausse OÜ!