Praeguseks on esimestest hernekülvidest möödas juba 2-3 nädalat ja kahjuks pole veel ühelgi neil põldudel näha tärkamist. Hernes tärkab heades tingimustes tavaliselt nädala-kahega, kuid pärast külvi saabunud öökülmad hoidsid mullatemperatuuri nii madala ja päikesevalgus polnud nii intensiivne ja soe, et oleks mulda veidigi soojendanud. Hea on, et vähemalt on mullaniiskus olnud piisav, kohati isegi üleliigne, sest idanev herneseeme on rohkem tundlik kuivusele ja põuale.

Mullatemperatuuride mõõtmised viimastel nädalatel on näidanud, et kõige soojem on olnud Kesk-Eesti põldudel (Põltsamaa, Imavere, Paide, Türi lähedus), isegi 10-12 °C. Mujal kõikjal on mullatemperatuur olnud maksimaalselt 5-7 °C.

Vahepeal tekkis juba mure, et kui seeme nii kaua mullas liikumatuna püsib, siis idanemisvõime väheneb ja seemned lihtsalt hävivad. Õnneks olukord nii keeruline ja lootusetu pole.

10. aprillil külvatud põldudel seemneid välja kaevates oli näha, et nüüdseks on idu kasvanud juba ca 2 cm pikkuseks – seemned on elus ja kasv on nüüd hoo sisse saanud. Loodetavasti, kui edasine ilmaennustus paika peab ja ilmad päikselisemaks ja soojemaks lähevad, võib järgmine nädal juba näha ka tärkavaid hernetaimi. Seega, võib siiski taganjärgi öelda, et varakult külvamine polnud täielikult vale otsus, sest praegune ilm takistab külvamist kõikjal Eestis ja külviaeg on juba niigi võrdlemisi hiline. Eelmisel aastal oli samaks ajaks enamus herne- ja oapõldudest juba mitu nädalat tagasi külvatud ja tegeleti aktiivselt umbrohutõrjega.

Veel ka meeldetuletuseks, mullatoimelised herbitsiidid peaksid olema põldudele pritsitud enne, kui herne ja oa idu pole mulla pinnale lähemal kui 1-1,5 cm. See on absoluutselt viimane aeg, parim oleks pritsimine teha varem. Kui idu on vahetult mullapinna lähedal, võib herbitsiidi toimeaine kahjustada idu ja taimede tärkamist, tekitada neile kasvupeetuse ja keemiastressi.

Praeguseks pole kõikjal võimalik olnud ka teha põldude rullimist ja kui muld on siiani nätske, pole tegelikult see töö ikka mõistlikult tehtav. Rullimine peaks olema tehtud enne mullaherbitsiidi pritsimist, sest peale pritsimist võib rullimine lõhkuda herbitsiidi kihi mulla pinnal ja tänu sellele ka kahjustada toimeainete püsivust ja tõrjeefektiivsust.

Enam ei luba pikas perspektiivis ka suuri öökülmasid, seega võiks mullaherbitsiidide pritsimise järgmisena plaani võtta. Mullaniiskus on praegu hea, seega veekulu võib olla ka pisut väiksem, ca 200 l.