Täiesti mõistlik otsus ja õige aeg on käes ka talirapsi lehekaudseks väetamiseks ja aminohapetega turgutamiseks.

Nüüd, kui öised temperatuurid enam miinuspoolele ei lange, hakkavad rapsid kindlasti palju kiiremini varsuma ja pikkusesse kasvama. Põllud on läinud ka juba viimaste soojemate ja päikselisemate ilmadega palju ühtlasemalt rohelist tooni. Rapsitaimede rosetis on ka päris palju liikumist ja uute lehtede kasvu näha, seega nüüd võtab taim lehe kaudu kõik hästi vastu.

Kõige rohkem tunneb raps hetkel puudust boorist ja seda on näha olnud juba paljudel põldudel. Parim viis selle kindlakstegemiseks on rapsitaim välja kaevata, juur pooleks lõigata ning kui selle sisemuses on näha pruunika äärega tühimikku, siis tõenäoliselt on taim boorinäljas. Booripuudus ilmnebki taimedel kõige rohkem rakkude moodustumise ja jagunemise perioodil ehk kiirel kasvuajal. Boor on rapsile üks olulisemaid mikroelemente, sest mõjutab väga palju taimede arengut ja kasvavat taimestruktuuri, puudus varsumisfaasis toob kaasa nõrgestatud taimed, mis pole võimelised maksimumsaaki andma. Lisaks võiks mõelda praegu ka leheväetistele, milles sisalduvad fosfor, kaalium, magneesium, väävel.

Ka tuleb arvestada, et kui taimed nüüd kiiresti kasvama hakkavad, ei tohi tekkida nn vaakumit ka lämmastikuga väetamisel.

Üldiselt on rapsi kasvuaegsel väetamisel olulised 13 mineraalset toiteelementi: lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), väävel (S), boor (B), molübdeen (Mo), mangaan (Mn), vask (Cu), tsink (Zn), raud (Fe) ja kloor (Cl).

Erinevad aminohapped toetavad hetkel taimede kasvu taastumist ja tugevdavad üldist seisundit. Millist lahendust kasutada on igaühe nn “usu küsimus”.

Näiteks Põlvamaal ettevõtte põldudel eile tehtud segu oli lihtne ja hetkel hästi töötav – 120 l KAS koos booriga 2 l. Vedel lämmastikväetis KAS 32 sisaldab endas nitraatlämmastikku 8%, ammooniumlämmastikku 8%, amiidlämmastikku 16,6%.

 

Lisaks lehekaudsele väetamisele on aeg hakata mõtlema ka umbrohutõrjele. Praeguseks pole veel kõik seemneumbrohud tärganud, tuulekaer kindlasti mitte, aga soojus ja niiskus ei anna umbrohtusid kaua oodata. Probleem tekib herbitsiidiga, mille kasutusaeg lubab pritsimist õienuppude faasini, sest arvestades praegust taimede kasvu ja ilma, siis see faas on tõenäoliselt sel nädalal pea kõigil põldudel. Herbitsiidi kasutamisel liiga hilja kahjustab see kindlasti rapsitaimi, sest õienupud on generatiivorganid, mis keemia mõjul võivadki jääda edasise kasvu ajal ebanormaalseteks. Varasematel aastatel on küll näha olnud põldudel õitsemise ajal nö väärakaid taimi, millel õied pole täielikult välja arenenud või samuti rapsitaimede peavõrseid, mis ei kasva sirgelt, vaid on lookleva välimusega. Just need “jõnksud” vartel ja külgharudel näitavad, et varasemalt on mõnd taimekaitsevahendit valesti kasutatud. Tagajärgi ei näe kohe peale pritsimist, vaid pigem õitsemise ajal, seega tasub pritsimisaja soovitusi väga tõsiselt võtta.

John Deere 6930 + Amazone UX4200 Super

 

Aitäh video eest Adrijan OÜ!