Soe nädalavahetus andis võimaluse taimedel pisut kosuda ja taastuda, nüüd on õige aeg hakata neid turgutama, toetama ja mitmelgi juhul võiks öelda, et ka päästma. Kõikide kultuuride pritsimised jooksevad paljudel ühte aega, seega otsuste tegemine, mida, millal ja kuidas teha, on keeruline.

Pisut tööd tähtsuse järjekorda pannes:

  • Taliteraviljade umbrohutõrje, eriti põldudel, kus sügisene herbitsiidiring tegemata, on kõige olulisem. Kohati on kesalill ja virn kasvanud juba kuni 10 cm kõrguseks ning nendest lahti saamine on kombainiperioodile ette mõeldes väga tähtis. Samuti on põldudel palju umbrohtusid, mis on juba õitsema läinud (põldkannike, vesihein, mailane, litterhein). Sellest tulenevalt on soovitus kasutada kindlasti herbitsiidide täisnorme, mitte jääda lootma vähendatud miinimumnormidele.
  • Taliteraviljade põldudel, kus on sügisel tehtud umbrohutõrje ja see ka on õnnestunud, tuleb väga jälgida, mis umbrohud ja mil määral on juba kasvama hakanud. Siiski on siiani seemneumbrohtude tärkamine olnud tagasihoidlik, mis nüüd soojaga muidugi kohe muutub. Samuti on tuulekaer veel suuresti tärkamata. Sellest tulenevalt pritsimise ajastamisel kindlasti jälgida umbrohtude kasvu ning samas muutub juba oluliseks ka herbitsiidi kasutusaken kultuuri seisukohalt. Herbitsiid, mis tõrjub kõrrelise seest kõrrelist ning mille lubatud kasutusaeg on kuni kultuuri 2.kõrresõlmeni, kahjustab viljapead ja teraviljataimi, kui pritsimisega hilineda.
  • Taliteraviljade võrsumist soodustavate kasvuregulaatorite kasutamisel tuleb samuti väga lähtuda taimede kasvufaasist ja üleüldisest kasvujõust. Talinisu varasemad sordid, nagu `Fredis` ja `Edvins`, on praeguseks pea kõikjal Eestis jõudmas/jõudnud 1.kõrresõlme faasi, seega võrsumise soodustamiseks kasvuregulaatorite kasutusaeg on möödas. Hilisemad sordid on veel võrsumisfaasis, seega veel sobilik pritsimiseks. Siit aga soovitus, väga kriitiliselt hinnata taimede seisu ja külmastressi kahjustusi, ning mõelda läbi kulunorm. Teades põldude üldseisu kogu Eestis, siis enamasti poleks hea mõte minna pritsima maksimumnormiga.
  • Taliodral on leida lehtedel esimesi haiguslaike, seega esimeseks haigustõrjeks on paras aeg. Talioder on väga tundlik varases kasvufaasis levivate haiguste suhtes – näiteks võrklaiksus võib kaasa tuua saagikao kuni 40%.
  • Talirapsipõllud, kus on palju virna ja kesalille, vajavad samuti kiiret reageerimist, sest näiteks kesalill on kasvanud juba parajaks mättaks. Jällegi herbitsiidide kasutusaeg! Herbitsiidi kasutusaeg, mis lubab pritsimist kuni õienuppude faasini, on ammu möödas. Umbrohtusid, nagu põldkannike ja litterhein, pole mõtet enam põldudele tõrjuma minna, sest ükski herbitsiid ei mõju neile praegu efektiivselt – mõistlikum on see hektarikulu kokku hoida. Kui on tarvis teha kõrreliste tõrjet, siis nende herbitsiididega on samuti paras aeg.
  • Oa ja herne umbrohutõrje on jätkuvalt aktuaalne. Peamised märkused on mitte jääda hiljaks ja tekitada tärkavatele taimedele stressi. Mullatoimeline herbitsiid peab olema pritsitud vähemalt nädal enne kultuuri potentsiaalset tärkamist. VEEKULU!!! – mitte alla 200 liitri, võimalusel rohkem. Kuna päevaseid temperatuure lubab nüüd päris kõrgeid ja keskpäevane päike on päris intensiivne, siis praegu ajastada pritsimine pigem hommikusse või õhtusse.

    Oa umbrohutõrje, veekulu 200 l/ha

  • Suvirapside mullatoimeline umbrohutõrje vajab heaks efektiivsuseks samuti pritsimislahuse veekulu heal tasemel (200-400 liitrit) ning igasugune vihm või niiskus enne pritsimist mõjutab herbitsiidi efektiivsust isegi rohkem, kui herne ja oa mullatoimeliste herbitsiidide puhul. Kõigi suvirapside mulla ja lehe kaudu mõjuvate umbrohutõrjevahendite efektiivsus on parim, kui pritsimine on tehtud rapsi külvist kuni tärkamiseni – põhjus selles, et mõju on parem tärkavatele väikestele umbrohtudele. Võimalik on muidugi teha pritsimine ka peale rapsi tärkamist (2-4 pärislehe faasis), seda eriti juhul, kui praegu on muld tuhkkuiv.
  • Talirapside kasvureguleerimine koos putukatõrjega on samuti lähiaja plaan, kuid eespool nimetatud pritsimised on praegu palju-palju kriitilisemad.

 

Igasuguste paagisegude valmistamisel, selleks et vältida kahjustusi kultuurtaimedele, on mõistlik mitte kokku segada keerulisi “kokteile”. Väga mõelda, mis on kõige olulisemad paagisegupartnerid ja välistada mitte nii olulised ja need, mida oleks võimalik ka järgmise pritsimisringiga anda. Kuigi öökülmaoht on möödas, ei tähenda see koheselt, et teravili või raps on oma parimas kasvus ja kannatab kõik keemiakompotid välja.

Taliteravili ja taliraps on selle aasta peamised saagikultuurid, seega väga tuleks läbi mõelda kõik järgmised käigud.