Selle aasta kevadiste eripärade tulemusel on herne- ja oakülve tehtud põhimõtteliselt kuu aega – esimeste külvidega alustati umbes 9.-10. aprilli paiku ning viimastega lõpetati alles mai esimesel dekaadil.

Sõltumata külviajast on hetkel tärkamine ikkagi suhteliselt ebaühtlane ja ilusaid külviridasid, kus kõik taimed võrdselt oleksid arenenud, peaaegu pole. Varasemate külvide mureks ja eriti savikamatel muldadel on mullakoorik, mis on põhjustanud taimedele tõelisi raskusi pinnale jõudmisel. Taimi välja kaevates on näha küll S-kujulisi, küll esmalt külje peale kasvanud taimehakatisi. See näitabki, et küll esmane areng pikkusesse ja mulla pinna suunas on olnud hea, kuid siis on taimed hakanud mulla pinnale jõudmiseks otsima pehmemat kohta. Selline lisapingutus nõrgestab kokkuvõttes taimi päris palju.

Soojade ilmade saabumisega on ka erinevad putukad muutunud järjest aktiivsemaks ja kuna putukate jaoks oli möödunud talv üleelamiseks soodne, siis ennustada võib ka hernekärsakate peatset rünnakut. Hernes ja uba on mõlemad küllaltki stressis ja kasvu algus on pigem aeglane, see kärsakatele meeldib eriti, sest väiksem taim on mahlasem ja parem maiuspala. Mida kauem taimed kasvavad, seda kauem saavad ka kärsakad neid kahjustada.

Hernekärsakad närivad lehe äärtesse kaarjaid täkkeid ja on massilise rünnaku korral võimelised taimede tõusmed täielikult hävitama. Eelmisel aastal oli kahjustuse ulatus üle Eesti suur, sama on oodata ka sel aastal. Kindlasti praegu väga jälgida põlde ja põhimõtteliselt iga päev, sest kui putukad põllu leiavad ja neid palju on, siis ühe päevaga on nad võimelised rohkem kahju tegema, kui ette kujutadagi oskaks.

Kahjustuse ilmnemisel ja putukate nägemisel põllul sobivad tõrjeks mitmesugused kontaktsed insektitsiidid, samuti on registreeritud kasutamiseks ka mõned süsteemsed vahendid. Kärsakate tõrjumiseks pritsimine on parim teha soojal ajal keskpäeval, kui putukad on kõige aktiivsemad.