Soojus meeldib kõigile, ka umbrohtudele ning seetõttu on nüüd ka tuulekaera juba järjest lihtsam põldudelt leida. Tänu hilisele külmale kevadele on toimunud peamine tärkamine alles nii hilja ning siiani tegelikult mingit massilist kasvu veel pole olnud.

Tuulekaera on kõige lihtsam leida, kui vaadelda põlde piki külvirida ning kui külviridade vahelt on leitavad üksikud kõrrelised taimed, mis on teraviljataimedest nähtavalt heledamad, siis on tõenäoliselt tegemist tuulekaeraga. Hetkel on tuulekaer enamasti 1-2. lehes.

Tuulekaer on üheaastane, seemnetega paljunev ja äärmiselt tülikas kõrreline umbrohi, mis levib kiiresti ja paljuneb ilma tõrjeta meeletult, sest üks taim võib anda kuni 250 idanevat seemet.

Teadlased on selgeks teinud, et kui tuulekaera seemned valmivad ja varisevad mulda, siis:

Järgmisel kevadel peale seemne valmimist idaneb üle 80% seemneist.

Ülejärgmisel kevadel idanemata jäänud seemnetest (20%-st) üle 97%.

Ülejäänud 3% seemnetest võivad jääda idanemisvõimelistena mulda ning püsida seal kuni 12 aastat.

Just seepärast on tuulekaera tõrjumise järjepidevus ülioluline – ka paar taime põllu servas võivad järgmiseks aastaks toota põllule terve koloonia.

 

Sel aastal on taliteraviljas umbrohutõrje tegemine olnud niigi keeruline, sest esmalt pole kevadised seemneumbrohud veel siiani kõik tärganud ja samas talvitunud umbrohud hakkavad juba väga teraviljadega konkureerima. Ka öökülmad segasid herbitsiididega pritsimist, kuid neil, kellel õnnestus vahepealse mõne sooja päeva ajal pritsides esimene foon laialehelisi umbrohtusid maha suruda, on vedanud. Veelgi rohkem näitab see kevad kenasti ära, kui oluline on sügisene umbrohutõrje – ka lihtsa herbitsiidiga sügisest tõrjet tehes on kevadel umbrohutõrje ajastamine palju lihtsam.

Mismoodi? Millal? Kuidas?

  1. Kui sügisene umbrohutõrje on tegemata ja kevadel pole veel herbitsiidiga ühtegi pritsimist tehtud, siis praeguseks on nii mõnedki tülikad umbrohud (mailased, vesihein, verev-iminõges, litterhein) läinud õitsema. Samuti on virn kasvanud juba mitme männase pikkuseks. Herbitsiidide pritsimisel on alati soovitatav kasutada maksimumnorme, kuid liiga suureks kasvanud umbrohtude puhul ei tohiks mitte mingil juhul kulunorme alandada.
  2. Kui sügisene umbrohutõrje on tehtud ja/või kevadel on esimene rinne umbrohtusid tõrjutud, siis tõenäoliselt ei valitse põldudel praegu katastroof. Sellisel juhul väga hinnata ja vaadelda, kui palju on umbrohtusid tärganud ja kas on tulemas veel imepisikesi taimi. Mitte rutata pritsimist tegema kalendri järgi, vaid ikkagi umbrohtumuse järgi.
  3. Tuulekaera tõrjumine herbitsiididega, mis samal ajal tõrjub ka laialehelisi umbrohtusid, on hea kombinatsioon, kuid väga jälgida teravilja kasvufaase. Sellise herbitsiidi puhul on tõrje tegemise viimane aeg ilma, et see kultuuri kahjustaks, kuni 2. kõrresõlm. Seda piirangut võtta väga tõsiselt! Tõenäoliselt on enamik talirukki ja tritikale põlde juba kriitilisest faasist edasi kasvanud (ei tohi enam pritsida), samuti mõnedes piirkondades ka varasemad sordid talinisud on väga lähedal tõrjeaja lõppfaasile.
  4. Kui  hilisemad talinisud on veel võrsumisfaasi lõpus ja alles esimene kõrresõlm on tuntav, aga on kahtlus, et tuulekaer pole veel kõik tärganud, saab eelmises punktis kirjeldatud herbitsiididega veel pisut oodata. Siiski tähele panna, et soojaga taimed kasvavad kiiremini, kui arvaks. Mitte jääda ka liiga kaua ootamisega hiljaks.
  5. Kui tuulekaera tõrjumiseks on valitud selektiivne herbitsiid (ainult kõrreliste tõrjeks), siis sel puhul on mure hetkel kõige väiksem. Sellise herbitsiidi plaani puhul saab praegu rahulikult ära teha laialeheliste tõrje ja siis tuulekaera tõrjet ajastada isegi koos fungitsiidiga. Selektiivsed kõrreliste herbitsiidid lubavad pritsimist kuni teravilja lipulehe faasini. Kõige olulisem, tulevikule mõeldes, on tõrje ära teha kindlasti enne, kui tuulekaer on pöörise loonud, sest siis ei ole võimalik enam umbrohtu hävitada.

Ja kogu herbitsiidide pritsimiste plaanidega käib kokku hoiatus – mitte teha liiga keerulisi segusid! Kõrvetusi ja kahjustusi on sel kevadel juba niigi palju, taimede stressi ei ole vaja järjepidevalt suurendada ning eriti seetõttu, et kõrsumisfaas on pea pikkuse ja terade arvu paikapaneku põhiaeg.

Nüüd tehtud vead karistavad juuli lõpus-augusti alguses.