Kuumus ja kuivus on tekitanud mure, kas ja kuidas pritsitud mullatoimelised herbitsiidid oa- ja hernepõldudel mõjuvad ja siiani ka mõjunud on.

Rahustuseks saab öelda, et kui meenutada eelmise aasta kevade põuda ja sel ajal tehtud pritsimisi, siis oli tegelikult olukord veelgi hullem, kui sel aastal. Eelmisel aastal sai mullaherbitsiide pritsida mingil ajal põhimõtteliselt ainult öösel ja vihma ei tulnud piirkonniti maikuust kuni juuni keskpaigani. Samas oa- ja hernepõldudel, kus oli tehtud korraliku veekulu ja herbitsiidide toimivate kulunormidega õigeaegselt pritsimine, ka mingit väga suurt probleemi umbrohtudega ei olnud ei suvel ega ka koristusperioodil.

Võrreldes näiteks suvirapsis kasutatavate mullatoimeliste herbitsiididega on oa ja herne mullaherbitsiidide efektiivsus vähem mõjutatud mullaniiskusest ning väga mõjutatud pritsimise ajal kasutatavast veekogusest – see ka juba eelmisel aastal kasvuajal väga põldudel näha oli. Siiski, muidugi iga mullatoimeline herbitsiid vajab 110%-liseks toimimiseks head niiskust nii pritsimise ajal, kui ka pärast pritsimist sadav vihm ja niiskus parandavad efektiivsust.

Praegu oa- ja hernepõlde vaadates on kõikjal näha, et tõrjeefektiivsus on täiesti olemas. See on tavaline, et umbrohud siiski tärkavad ja seepärast ei tasu arvata, et herbitsiid ei toimi. Pigem vaadata, mis värvi need tärganud umbrohud on. Mullaherbitsiidid tekitavad pritsimise järgselt mulla pinnale kileja kihi ja samuti toimeained seotakse mulla ülemistes kihtides. Tärkav umbrohi kasvab läbi toimeainest mõjutatud mullapinna ja saab sealt tõrje. Herbitsiidide mõjul lähevad leheääred kollakas-valkjaks ning samuti kogu umbrohtude toon on heledam – sellised umbrohud on täiesti saanud mõju kätte ja nende kasv on pidurdunud. Kindlasti on ka umbrohtusid, mis esimesel vaatlusel tunduvad täiesti elujõulised ja rohelised, kuid tõenäoliselt paari päeva pärast vaadates ka need värvi muutnud on.

Erand kinnitab reeglit ehk muidugi on võimalus, et pritsimisel olnud täiskuufaas või mullastiku eripära või mistahes muu x-faktor tõrjeefektiivsust siiski vähendab. Hernel on võimalikke lahendusi ka umbrohtumuse iluvigade parandamiseks, oa puhul väga limiteeritult, kuid soovitus on mitte kiirustada uusi herbitsiide tellima enne, kui lõpptulemus selge. Kultuuri tärkamisjärgselt on võimalik tõrje teha siis, kui kultuurtaimed on juba pärislehtede faasis, seega praegu midagi pritsima kiirustada pole niikuinii võimalik.

Mullatoimelised herbitsiidid on mullas efektiivsed 1-2 kuud ja vihm, mida pikisilmi oodatakse, aktiviseerib toimeaineid sel perioodil koguaeg uuesti. Samuti öine kondets ja hommikune kaste on suureks abiks.

Mullatoimeliste herbitsiidide mõju võib väheneda põua mõjul turvasmuldadel ja väga kergetel liivakatel muldadel.

Põldudel on leida ka oa- ja hernetaimi, millel on leheääred pisut kollakad. Sellisel taimede reaktsioonil on kaks peamist põhjust. Esiteks, need taimed, mis olid mullaherbitsiidi pritsimise ajal jõudnud juba mulla pinnale väga lähedale kasvada, on saanud pisut kahjustada. Need taimed ei hävi ja mõju pole püsiv, võib tekkida vaid lühiajaline kasvupidurdus. Teiseks, seda just eriti oataimede puhul, on pikk ja veniv tärkamine taimi nõrgestanud ning mullale jõudes näitab taim stressiseisu välja heledamat värvi lehtede näol. Samuti need taimed ei hävine, vaid vajavad vihma ja soojust, et taastuda.

Ka tuulekaera ja kõrreliste tõrje liblikõieliste põldudel on peagi aktuaalne. Siinkohal on peamine soovitus jällegi mitte kiirustada, sest praegustes tingimustes on ka kõrreliste umbrohtude tärkamine väga kaootiline. Kultuuri, oa ja herne, seisukohalt ei ole samuti soovitatav ka kõrreliste tõrjeks herbitsiide pritsida, kui taimed on veel tärkamas ja liiga väikesed. Keemia on keemia ja väiksed taimed on selles suhtes ikkagi vastuvõtlikumad. Pealegi, on kõrreliste tõrjumiseks pritsimisaken kultuuri kasvufaasidest suhteliselt sõltumatu – enamikke herbitsiide võib pritsida kuni herne ja oa õitsemiseni. Silmas pidada siis vaid, et tuulekaeral ei areneks enne pritsimist pöörist, sest siis on tõrjeefektiivsus väga minimaalne.