Talinisu põllud, mille sügisene külviaeg oli optimaalne (üldiselt kuni 15.09.16 külvatud) on ka praegu kõige ilusamad, väga hästi võrsunud ja hetkel kõrsumises jõudnud peamiselt 2.-3.kõrresõlme faasi. Heas toitumuses ja tiheda taimikuga põldudes on juba edukalt levimas ka esimesed haigused – jahukaste, helelaiksus ja pruunlaiksus.

Üllatav on, et sort ‘Edvins’, mis varasematel aastatel on pigem olnud jahukastele vähevastuvõtlik, on juba mitmel pool Eestis haigusesse nakatunud. See annab märku, et ka teisi, eriti vastuvõtlikumaid sorte, tasub jälgida ja tõrje plaanidesse võtta. Jahukastet on olnud juba ka sortidel ‘Ada’, ‘Fredis’ ja ‘Ramiro’. Hele- ja pruunlaiksust on leida olnud nii varasematel kui ka hilisematel sortidel – näiteks ‘Skagen’ ja ‘Ramiro’.

Niiskust põldudes jätkub, sest taimed ise hoiavad oma lehemassiga seda kinni, lisa tuleb ka hommikusest kastest ja kondentsist ning mõned õnnelikud piirkonnad on saanud viimasel ajal ka vihma (kuulda on olnud 5-6 millimeetrist kuni 25ni). Kui kõndida tihedas taimikus, siis isegi pärastlõunal on saapaotsad märjad. Koos praeguste õhutemperatuuridega, mis on vahemikus 15-20 kraadi, on need ideaalsed tingimused haiguste levikuks.

Jahukaste on üks tuntumaid haigusi, mida enamik ka ise taimel kindlaks teha oskavad. Tunnuseks on valged seeneniidistikuga laigud (justkui tolm või vatjas moodustis) ja lehe vastaskülg on samast kohast heleroheline-kollane. Jahukaste on ohtlik, kui on levinud juba lehtedelt ka kõrtele ning nakatuda võivad ka viljapead. Saagikadu tugeva nakkuse korral hinnatakse 10-15%.

Helelaiksus on väga levinud nisuhaigus, mille erinevad vormid nakatavad lehti ja edaspidi ka viljapäid. Praegu levib haigus lehtedel, tekitades alguses alumistele lehtedele kollakaid täppe, mis suurenevad ebakorrapärasteks piklikeks laikudeks, mille sisemus muutub edaspidi punakas-pruuniks ning äär helekollaseks. Laigul on tihtipeale näha ka pruunikad-tumedad eosed. Helelaiksuse tulemusel lehed närbuvad ja kuivavad. Saagikadu tugeva nakkuse korral kuni 30%.

Nisu-pruunlaiksuse ehk DTRi esimesed sümptomid on pruunid-mustad täpid alumistel lehtedel, mis haiguse arenedes muutuvad suhteliselt sarnaseks helelaiksusega. Haiguslaik on seest punakas-pruun ja ääristatud heledamalt, kuid väga iseloomulik tunnus on laigu keskel olev tume konkreetne täpp. Pruunlaiksus on tugeva leviku korral oluliselt ohtlikum haigus, sest võib saagikadu põhjustada kuni 50%. Kommentaarina saab öelda, et viimastel aastatel on esinemine nisupõldudel Eestis järjest sagedamaks läinud.

Kõigi taimehaiguste puhul kehtib reegel, et lehtedel ja taimeosadel nähtavad haiguslaigud on juba tagajärg ja põhjus ehk nakatumine on toimunud sõltuvalt haigusest juba kuni kaks nädalat tagasi. Seega, kui näete praegu esimesi jahukaste märke või laikusid, mida päris täpselt kindlaks ei oska määrata, siis tuleks haigustõrje ka lähipäevadel plaani võtta.

Praegu on niiskusetase piisav, eriti tihedamas taimikus ning talinisud on hästi väetisi omastanud, mis on samuti soodustavaks teguriks. Praeguse ilma jätkumist ka ennustatakse, seega ennetav tõrje on alati efektiivsem kui hilisem “tulekahju kustutamine”.

Tehes tõrje enne, kui haigused laialt levima hakkavad, on võimalik ka kokku hoida fungitsiidide hektarinormidelt, kui aga haiguslaigud juba suurenevad ei ole võimalik miinimumnormidega lehte “roheliseks värvida”.

Lihtsalt veel mainimist väärib ka, et jahukastet on leida olnud ka rukkil ja tritikalel ning taliodras peaks praeguseks kindlasti tõrje olema tehtud nii võrklaiksuse kui ka äärislaiksuse vastu.