Paljudel talirukki põldudel on juba viimane võimalus kõrretugevdajate pritsimiseks möödunud ja enam ei tohiks kindlasti pritsimisega riskida. Ka taliodrad ja tritikaled on kõrretugevdamiseks väga viimases kasvufaasis ja paljudel põldudel tuleb otsus, kas pritsida või mitte pritsida, teha tundide, mitte enam päevadega.

Kõrretugevdajate kasutamise absoluutselt viimane aeg on, kui teraviljapea ohted on ilmunud nähtavale – sealt edasi viljapea ilmumiseks läheb praegustes tingimustes aega vaevalt päevake.

Taliodral absoluutselt viimane aeg kõrretugevdaja pritsimiseks

Kui aga viljapea on lehetupest juba poolenisti paotunud, ei tohiks ühtegi kõrretugevdajat enam kasutada. Hilinemisel jäävad viljapead lehetuppe kinni, õitsemine ja terade täitumine on kahjustatud, mis omakorda võib kaasa tuua korraliku saagilanguse. Mitte praktiseerida!

Talirukki ja taliodra põldudes on praegu leida ka ripslast – kui koorida välja viljapea lehetupe seest, võib leida pisikesed 2-3 mm pikkused piklikud mustad putukad. Need kahjurid imevad taimemahla pähikutest ja kahjustavad edasist võimalikku seemne arengut. Koos kõrretugevdajaga oleks putukate leiu korral hea paagisegusse lisada ka putukatõrjevahend.

Putukatõrje ja kõrretugevdaja koos kasutamisel jälgida, et tavapäraselt kasutatavat ripslase tõrjeinsektitsiidi ei tohi segada väävlit sisaldava leheväetisega! Kõrvetuste oht on suur.

Samuti mitte kasutada koos kõrretugevdajatega suuri koguseid leheväetisi ja eriti kõrge lämmastiku sisaldusega.

Kui kõrsumise alguses-keskel on tehtud korraliku kulunormiga kõrretugevdamine, siis viimase hetke lisatugevdaja kasutamise otsustamisel arvesse võtta elemendina antud lämmastiku kogus. Kui see ületab rukki, eriti aga taliodra puhul, 130-140 elemendina N, siis lisakindlustus oleks vajalik.

Kindlasti peamine soovitus on, et kui põld on üle ootuste arenenud ja ohteotsad on üllatuslikult juba väljas, siis ei tohi kasutada enam kõrretugevdajate maksimumnorme, vaid kulunormi tuleks alandada ca 25-30 %.

Talioder `KWS Meridian`, kokku saanud 170N