Tärkamiseelselt pritsitud mullatoimeliste herbitsiidide mõju ja toiminud efektiivsus hakkab nüüd herne- ja oapõldudes järk-järgult lõpptulemust näitama. Peamiselt jääb silma, et sel aastal on nö tüüpumbrohi liblikõieliste põldudel kare kõrvik ning eriti põldudel, kus kasutati kahe erineva mullaherbitsiidi segu. Kohati esineb ka palju ohakat.

Siinkohal saabki öelda, et kahe erineva herbitsiidi segamisel tullakse tegelikult mõlema puhul normiga päris kriitilisele tasemele alla ja seetõttu sõltuvalt tingimustele suudavadki mõned umbrohud siiski ellu jääda ja hiljem läbi kasvada. Tundub, et sel aastal on ilmastiku- ja kasvutingimused olnud soodsad just kareda kõrviku kasvuks.

Head lahendust aga tärkamisjärgselt enam pole. Kontaktse mõjuga herbitsiidid töötaksid pärislehtedes kõrvikule ja ohakale vaid nii suure normiga, et selline rahaline lisakulutus pole enam enamasti mõeldav. Samuti ka efektiivsus on ikkagi küsitav.

Aus olles, muidugi kare kõrvik on kombaineri “rõõm”, sest suudab edukalt kasvada 20-50 (70) cm kõrguseks. Ainsaks heaks lahenduseks polegi muud, kui koristuseelne taimiku kuivatamine desikantidega.

 

Praegune lisaniiskus jätkuvalt aktiviseerib mullaherbitsiidide toimeaineid mullas, sest nende kestvusaeg on üldiselt 1-1,5 kuud. Praegu veel idulehtedes ja tärkavatele umbrohtudele on jätkuvalt mõju täiesti olemas.