Suvekuumus soosib suvitajaid, kuid ei soosi põldudel pritsimisi. Kohati on temperatuur tõusnud julgelt üle 20 kraadi.

Parim pritsimisilm on vahemikus 15-20 kraadi, kui temperatuur tõuseb üle 21-22 kraadi, peaks hakkama mõtlema vahepausi pidamisele. Kindlasti ei tohiks pritsida, kui temperatuur tõuseb üle 24-25 kraadi.

Praegu ongi pigem nii, et hommikupoole on temperatuurid pisut madalamad ja kõrgpunkt saabub pärastlõunal ja õhtupoole.

Kuuma ilmaga pritsimine võib kultuurtaimedele väga palju kahju teha ja põletuste oht on suur. Pritsimislahuse tilk ja niiskus jääb lehele pidama ning päikesevalgus kõrvetab selle lehekoe sisse.

Lisaks on pritsimislahuse aurustumine kuuma ilmaga täiesti reaalne ning pritsimise efektiivsus on kehvapoolne. Aurustumine tekib nii pihustist pritsimise ajal, kui ka lehel kuivamine on kuumaga kiirendatud, see tähendab, et imendumise aeg jääb lühemaks. Kokkuvõtteks on pritsimise lõpptulemus kas kahjulik või raiskamine.

Kuuma ja päikesepaistelise ilmaga, kui ka on mullas niiskust vähe, kaotavad taimed oma siserõhu ehk turgori ja seetõttu võivad taimed pärastlõunal-õhtul tunduda justkui närtsinud. Ka sel puhul arvestada, et keemia pritsimine on riskifaktor – taimed on juba niigi nõrgestatud ja  nö väsinud.

Herbitsiidid ja kõrretugevdajad võivad olla sellistes tingimustes pika kuuma päeva õhtul pritsides kõige tugevamad stressiallikad, seega nende pritsimine oleks võimalusel parem nihutada hommikusse. Õhtul ja öösel taimed koguvad ennast ja on tugevamad.

Ka fungitsiidid on keemia ja iga pritsimine on mingil määral stress ning närbunud taimede pritsimine on taimedele häiriv, kuid võrreldes herbitsiidide ja kasvuregulaatoritega, on need siiski pisut “pehmemad”. Kui minna fungitsiide pritsima kuuma päeva õhtul, võiks ka veekulu olla vähemalt 180-200 l/ha.

Kindlasti ei tohi kuuma ilmaga ka paagisegusid leheväetistega äkilisemaks ja ohtlikumaks teha.