Talinisude haigustõrje on praegu tõesti määrava tähtsusega, sest üle Eesti on põldudel näha olnud, et päev-päevalt hakkavad alumised lehed järjest rohkem haigeks jääma ning varasematel sortidel on ka juba lipulehtedele ilmunud pruunikad pisikesed täpid või heledamad laigud. See näitab, et praegu ei tohi rongist maha jääda ja oodata, sest ilm paneb haigustele ainult lisavõimsust juurde. Kõige hullem on, et lähinädalal pole pritsimiseks üldse head ilma – tuleb valida kehvast olukorrast parim. Haigused ja taimede kasv kahjuks ei oota.

Eriti oluline on haigustõrje neil põldudel, kus esimesest fungitsiidi pritsimisest on möödas rohkem kui kolm nädalat. Ja neid põlde on palju. Ka kaks nädalat tagasi pritsitud haigustõrje mõju hakkab raugema, sest taimede kasv on olnud hea ja ilmastik tõeliselt soodus haiguste arenguks. Praegu on oluline kaitsta lipulehte ja reageerida enne, kui haigused alt lehtedelt üles kolivad.

Talinisu ‘Julius’, esimesest fungitsiidist pea kuu aega möödas. Alumistel lehtedel nisu-pruunlaiksus ja helelaiksus.

Talinisu ‘Edvins’ lipulehtedel haigused arenemas, esimesest haigustõrjest 3 nädalat möödas

Talinisu ‘Edvins’ lipuleht

Isegi, kui tundub, et lipulehed oleks justkui praegu puhtad ja haigustega muret pole, siis tasub vaadata lehte näiteks vastu päikesevalgust. Lisaks igasugustele pritsikahjustustele ja temperatuurist tekkinud klorofüllihäiretele, on sedasi väga hästi näha heledad täpikesed. Nendele ei oska küll kohe kõigile nime anda, kuna need on veel arenevad haiguslaigud, aga siiski näitab see, et haigused on juba lehel olemas. Kui vaataks neid lehti mikroskoobi all, näeks seal kindlasti igasuguseid seeneeoseid.

Lisaks nisu-pruunlaiksusele ja helelaiksusele on talinisupõldudel tagasi tulnud ka varem tõrjutud jahukaste. Ilm on lihtsalt olnud nii ideaalne jahukaste arenguks ja põllud on piisavalt tihedad, et niiskus püsib taimede vahel pikalt.

Jahukaste, eelmisest haigustõrjest kolm nädalat möödas

Jahukaste hakkab taas tulema

Kuna haiguseid on lehtedel mitmeid korraga, siis soovitus on praegu kindlasti talinisudele valida fungitsiid, mis koosneb kahest-kolmest toimeainest ja millel on seetõttu lai toimespekter. Ka haigused konkureerivad teineteisega ning kui hea tõrje saavutatakse ühele, näiteks jahukastele, aga helelaiksus jääb nõrga tõrjega, saab haigus sellest ainult lisajõudu juurde.

Paljud varasemad sordid, ‘Edvins’, ‘Fredis’, ‘Ramiro’, on juba loonud ehk viljapead on väljas ning ka juba õitsevad ja tolmukad on nähtaval.

Talinisu ‘Ramiro’ õitseb

Seda tuleks arvestada paagisegude tegemisel, sest kui tolmukad on juba väljas, siis ei tohiks õitsemise ajal kasutada vedel- ja leheväetisi. Väetistega võidakse kokku kleepida tolmukad ja kahju teha viljastumisele. Leheväetiste ja ka vedelväetiste lisamine õitsemise ajal pritsides võib kaasa tuua hoopis saagikao.

Leheväetisi ja ka näiteks vedelat lämmastikväetist tohiks kasutada lipulehe faasis kuni loomise lõpuni (enne õitsemist) ning proteiini tõstmiseks ja kvaliteedi parandamiseks alles peale õitsemist umbes piimküpsusefaasis.

Samas ei ole vaja karta fungitsiidide ajastamist, sest näiteks õitsemise ajal levivad põldudel ka fusarioosid (haigus, mis muudab terad roosaks) ning sel ajal peakaitset tehes on võimalik edukalt ka takistada fusarioosi arengut.

Põhimõtteliselt on praegu peamine vajadus ainult korraliku fungitsiidi järgi, mis võiks olla ka suurema normiga, sest üldiselt soovitakse ju, et see oleks ka viimane haigustõrjering talinisudes.

Putukaid pole talinisudes palju näha olnud, vaid mõned viljakuked jäävad siin-seal silma. Iga putukat hävitama minna poleks vaja, kui neid on palju, võib fungitsiidile sisse lisada putukatõrje.

Viljakukk

Silmale hea on vaadata muidugi neid põlde, kus juba on kaks fungitsiidiringi peale pritsitud ja arvestatud on ilmastikku. Neil põldudel ei ole antud isegi alumistel lehtedel haigustele mingit võimalust. Ennetav pritsimine on alati parem. Haiguslaike nähes tuleb aga kohe reageerida.

Talinisu ‘Olivin’, pritsitud 2x fungitsiididega, viimasest möödas nädal

Talinisu ‘Olivin’, 2x fungitsiide

Talinisu ‘Fredis’, haigusõrn sort, kahekordne haigustõrje on õnnestunud