Teraviljapõlde, nii tali- kui suvikultuure, kus poleks lehtedel kõrvetusi, põletusi või mis tahes pritsimisest tulenevaid stressinähtusid, on praegu peaaegu võimatu leida. Kohati võib luua mingeid seoseid ja mustreid, nagu näiteks tuulekaeratõrje herbitsiidile ülitundlikkus või liiga kirjud paagisegud, kuid samas on sel aastal kahju teinud ka täiesti süütud ja igal aastal tavapärased ning lihtsad paagisegud.

Taimede ülitundlikkus ja ülereageerimine on peamiselt põhjustatud ilmaoludest, sest mai ja ka juuni öised ja päevased temperatuurikõikumised on olnud väga äärmuslikud.

Juunikuised temperatuurikõikumised

Temperatuurierinevused mais ja juunis

Lisaks on praegu sadanud vihm juba liiale minemas, sest taimedel on tekkimas madalamatel kohtadel ka õhupuudus ja liigniiskus võimendab keemiastressi.

Liigniiskuses taimed on rohkem reageerinud ka pritsimisele

Madalamates kohtades taimed õhupuudusest ja keemiast stressis

Peamine, mida nüüd taimelehtedel näha on, on heledad ja isegi pisut kuivanud lehetipud. Seda näeb nii talinisude lipulehtedel, kui ka suviviljade lehtedel. Põhjuseks on pritsimise ajal olnud märjad lehed või pritsimise järgselt sadanud vihm või kasteniiskus. Kui lehel on niiskus, siis see ühineb pritsimislahusega ning valgub ja koguneb lehetippudesse. Pritsimislahus jääb lehetippudesse pikemaks pidama ja ei kuiva ja imendu nii kiiresti, kui peale pritsimist lehed ei kuiva.

Talinisu ‘Edvins’, lipulehtede otsad kahjustunud

Suvinisu leheotsad kahjustunud

Kuidas teha vahet kõrvetusel ja haigusel? Peamine ja väga lihtne eristamistunnus on, et haiguslaik pole kunagi läbi lehe, st pealt ja lehe alaküljelt, samasugune. Haiguslaigu puhul on lehe alaküljel tavaliselt näha ka seene eoskirme või on laik ühelt lehe poolelt heledam või teistsuguse kujuga. Haigus on alati lehtedel ka erinevatel kohtadel ja taime erinevatel lehtedel, samas kui kõrvetus on alati erinevate taimede samadel lehtedel (a la igal teisel või kolmandal lehel).