Üks haigus, mis tavapäraste suvede puhul on harvaesinev, kuid selle aasta niiskustingimustega on suvirapsi põldudele levinud, on ebajahukaste. Haigust põllul märgata on suhteliselt lihtne, sest kui see on juba laialdaselt levinud, on põld ka juba autoaknast vaadates kollakas-kirju.

Haiguse tulemusel on alumised lehed kollased ja laigulised ning hävivad

Lähemal vaatlemisel on taimede alumistel lehtedel mõne millimeetri kuni paarisentimeetrise läbimõõduga laigud – lehe pealt helekollakad-pruunikad, alaküljel on laikude peal näha ka seene eoskirme, mis on valkjas-pruunikas ja kohati ka silmnähtavate pisikeste mustade täpikestega.

Ebajahukaste suvirapsis

Lehe pealispinnal kahjustunud kude

Lehe alaküljel on laikude kohal näha ka seene eosed

Õnneks ei pea ebajahukaste puhul ütlema, et tegemist on väga ohtliku ja suure kahjustusulatusega haigus, kuid kui niiskusolud ja vihmad jätkuvad, on ka see haigus täiesti võimeline alumistelt lehtedelt ülespoole liikuma. Alumised taimelehed, mis on juba praegu tugevasti laigulised ja kollased, hävivad lõpuks täielikult ning kui haigusel pole enam “toitu”, siis hakkab see otsima uusi ohvreid ehk terveid taimeosi. Haigus tuleb siiski pidurdada, sest kui suvesooja ja kuiva ilma ei tule, siis lõpptulemusena jõuab haigus ka kõtradeni. Sellise stsenaariumi korral on ebajahukaste juba ka väga ohtlik, sest kõdrad lähevad hallitama, pruunistuvad ja ennakvalmivad.

Haigust soodustavateks faktoriteks on muidugi niiskus ja madalamad temperatuurid, aga ka niiskuse püsimine mullas ehk tugeva tihesega või savikad mullad. Haiguse levik sõltub ka külviajast ja taimede kasvukiirusest – varasemalt külvatud suvirapsipõllud on ka praegu puhtamad, sest jõudsid kasvada kriitilisest kasvufaasist vihmade tulekuks välja. Praegu juba rohkem varsunud ehk pikkusesse kasvanud või ka õitsvad taimed pole enam nii vastuvõtlikud.

Kasvuregulaator on praeguseks enamikel juba pritsitud, seega kui valiti regulaator, mis sisaldab ka fungitsiidset toimeainet, pole ka ebajahukastet nii palju leida või on sellele suudetud õigel hetkel stopp peale panna. Nüüd tuleks kindlasti oodata ja jälgida täisõitsemise aegset ilma, sest reegel on, et kui rapsi õitsemise ajal sajab vähemalt 3-4 päeva või lihtsalt niiskus püsib taimikus, nakkub valgemädanik kindlasti. Haigused on sel suvel väga soodsas seisus, seega fungitsiidita ei saa kuidagi – haigused suudavad saagist ära võtta kindlasti rohkem, kui fungitsiidi hektarikulu maksab.