Juba tekkis väike lootus, et sel nädalavahetusel saabuv soojus tähendab suveilmade algust ja vihmad ning tuuled on lõppenud, aga vaadates pikemat prognoosi, tundub hetkel, et vaid temperatuurid tõusevad pisut kõrgemale (20 kraadi ümber), aga vihma ja tuult lubab jätkuvalt. See tähendab, et jätkuvad soodsad tingimused haiguste arenguks.

Seetõttu, et kevadel olid külviajad üle-Eesti väga erinevad, on praegu ka suviteraviljade kasvufaasid väga erinevad. Üldjuhul saab öelda suvinisu puhul, et taimed on jõudnud loomise faasi, varaste otrade pehmed ohted lainetavad juba mõnda aega ning hilised odrad on samuti loomise keskpaigas. Muidugi on ka suvinisu ja hilise odra põlde, mis on juba täielikult viljapea välja ajanud.

Suvinisu ‘Quarna’

Suvinisu ‘Zebra’

Praeguseks, kui on tehtud juba varasemalt suvinisudele jahukaste tõrjeks fungitsiidipritsimine, on haigusele suudetud ka üldjuhul pidur peale panna. Meeldetuletuseks – jahukaste tõrje toimib, kui peale pritsimist valge kirme muudab värvi tumedamaks, pruunikamaks või ka roosakamaks.

Teine planeeritav fungitsiid peaks olema selline, mille sees on jätkuvalt toimeaine, millel on hea jahukaste efektiivsus, sest edasine ilmastik soodustab jahukaste teist lainet. Lisaks on nüüd vaja tähelepanu pöörata ka lehelaiksustele ja kindlasti ka fusarioosidele viljapeadel. Niiskus ja tingimused on liiga ideaalsed, seega tasub igal juhul viljapea kaitseks pritsimine ette võtta.

Siit ka soovitus fungitsiidi ajastamiseks, et kui esimese ringi fungitsiid on toiminud ja jahukaste maha surunud ning muid haigusi lehtedel ei paista, siis oodata, kuni kogu põld on loonud. See tähendab, et kõik viljapead on lehetupest väljunud. Peale loomist läheb nisu suhteliselt kiiresti õitsema ja sel ajal ongi fusariooside nakkumine kõige kriitilisem. Pritsides fungitsiidi loomise järgselt on võimalik väga hästi ja edukalt ennetada haiguste levikut viljapeadele.

Ilmselgelt ei ole ühetoimeainelisel fungitsiidil praegu nii head võimekust, et tõrjuda korraga kõike, seega kindlasti valida mitme toimeainega fungitsiid. Pritsides ka kohe loomise järgselt ei pea kartma liigset rohendavat efekti või kasvuaja edasilükkamist, sest suvinisu koristuseni on veel pikalt aega. Igal juhul rohkem tuleks karta praegu hilisemat roosade terade tekkimist, sest suvinisu viljapead on arenenud üllatavalt pikad ning saagipotentsiaali, mida hoida, on.

Varase odraga on fungitsiidipritsimised enamjaolt lõpetatud ja järgmine töö peaks olema loodetavasti kombain. Õnneks pole ka haigusi eriti levinud ja varane oder näeb ilus välja. Saab öelda, et kahjuks on ta ikka veel liiga roheline, sest mure hakkab tekkima valmimisaja ja talirapsi maade kättesaamise pärast.

Varasel odral, millel fungitsiidi pritsimisest on praeguseks möödas pikk aeg, on küll pisut leida jahukastet, aga seda enam keegi pritsima ei lähe. Lihtsalt on see vajalik märk, et suvinisu ja hilise odraga ei tohi jahukastet ikka veel ära unustada. Levib see haigus edukalt ja suhteliselt kiiresti alt lehtedelt ja kõrrelt ülemiste lehtedeni, kuni isegi viljapeadeni.

Jahukaste varase odra ülemistel lehtedel

Hilise odra viimase haigustõrje ajastamise soovitus on sarnane suvinisuga. Võrreldes nisuga pole odra puhul küll lipuleht nii oluline, kuid väga oluliseks fotosünteesivaks pinnaks muutuvad kohe loomise järgselt viljapea ja ohted. Ka oder nakatub fusarioosi ja mäletatavasti eelmisel aastal see ka juhtus. Seega samuti võiks hilise odra haigustõrje ajastada alates loomise keskpaik kuni viljapead on kõik loonud.

Hiline oder loomise keskpaigas

Enne pritsimist kontrollida, kuidas on olukord ka ripslastega. Mõnel pool, kus viljapea on veel poolenisti lehetupes, on leida olnud ripslasi. Need on pisikesed paari millimeetri pikkused mustad putukad, kes kahjustavad arenevaid seemnealgeid. Peale viljapeade loomist pole ripslase kahjustus enam kriitiline, põhiline kahjustus tehakse just loomise algul-keskpaigal. Tõrjeks lisada fungitsiidile süsteemne putukatõrje, sest kontaktsega pole viljatupe sees võimalik putukatele mingil moel pihta saada.

Ripslane