Alati on nii, et kui mingi kultuuri kasvupind suureneb, kaasnevad sellega mõne aasta jooksul ka haigused, mida alguses kartagi ei oska. Korrutada see veel meie suvede ettearvamatu ilma ja niiskusolude faktoriga ning tulemus ongi käes.

Laikpõletik ja šokolaadilaiksus on juba viimaste aastate liblikõieliste võrdlemisi suurepinnalise kasvatamisega tuttavaks saanud, kuid nüüd on lisandunud ka fusarioos, mis avaldub nii hernel kui oal. Massilist levikut veel ei ole, kuid ka meie põldudel on esimesi haiged taimi leida olnud. Fusarium seeneperekond on üks laiahaardelisemaid ja ohtlikumaid, sest põhjustab erinevaid haigusi paljudel kultuuridel. Tuttavamad on kindlasti teraviljadel lumiseen, tõusmepõletikud ja punakaste (roosad terad) viljapeadel.

Üldnimetusena on haigustekitaja Fusarium spp., mille peamine algallikas on muld, kuid edukalt säilib seen ka seemnetel ja taimejäänustel. Liblikõieliste põldudel teeb pahandust Fusarium culmorum.

Oataim, mis on nakatunud ja nõrgestatud Fusariumi poolt, jääb põllus silma lühema kasvupikkusega ning õite vähesusega. Haigel taimel on võrreldes tervete taimedega varre alumises osas õied täielikult puudu või taandarenenud ning õitsemine on vaid ladvaosas. Lisaks sellele on ka lehed kehvema turgoriga ja heledamad.

Peamiselt õied ainult taime ladvaosas, allpool vähe nii õisi kui arenevaid kaunu

Põhjust tasub otsida aga mullast ja juurtelt. Peamine tunnus fusarioosist haigel taimel on varre alaküljel ja juurekaelal lillakas-punakas-roosakad kolded ning nõrgenenud juurestiku areng. Juurte ümber pole kinnitunud nii palju mullaosakesi, sest juurestik ei toimi maksimaalselt ning seetõttu on ka mügarbakterite elutegevus kehv (juuremügaraid on vähe).

Fusarioosist kahjustunud taim

Haiguse sümptomid

Juured põhimõtteliselt hävinenud

Fusarioos kahjustab ka hernest ning põhjustab samamoodi taimede heledamaks ja kollaseks muutumist ning kängu jäämist. Hernes on üleüldiselt tundlik ka liigniiskusele ja läheb ka seetõttu praegu põllu niiskematel ja madalamatel kohtadel heledaks, kuid vastuse, mis täpselt taimi kahjustab, saab jällegi juuresüsteemilt. Fusarioosi puhul on ka herne juurestik nõrk ja juuremügaraid leiab väga vähe. Juurtel või juurekaelal võib näha roosakat-lillakat või ka hallikas-roosat kirmet või koldeid.

Lehed heledad ja taim kasvus jäänud kängu

 

Juurestik haige, juuremügaraid pole

Kuna fusarioos on nii levinud kõigil kultuuridel ja eriti just kõrrelistel, siis on haiguse leviku põhjuseks tihtipeale ka eelvilja mõju. Teada on, et haiguste kattuvuse tõttu ei tohiks raps ja liblikõielised teineteisele järgneda, kuid halvaks eelviljaks oale ja hernele loetakse ka kartulit ja just fusarioosi ohu tõttu ka kõrreliste rohumaad ja suvinisu. Ka talinisudel on fusarioos aastati (nagu selgi aastal) saagikvaliteedi ohustaja, kuid tavapäraselt on just suvinisu õitsemise ja tera küpsemise ajal niiskem ja fusarioosioht suurem. Just seetõttu suvinisu ka talinisust ohtlikumaks peetakse.

Fusarioos talinisul, pilt 2016

Leides põllult fusarioosiga nakatunud oa- või hernetaimi pole kasvuaegselt 100%-liselt võimalik enam juurtel haigust peatada või ravida. Sel aastal on liblikõieliste põldudel (eriti just hernel) haigustõrjet tehtud rohkem kui varem, seega on fungitsiidi kasutamine kindlasti abiks olnud fusarioosi pärssimisel. Üldiselt aga on kõige paremini võimalik fusarioosi tõrjuda seemnete puhtmisega ning lisades lahusesse ka elemente Zn, B, Cu. Katsetes on leitud, et need elemendid aitavad rakkudel kasvada tugevamaks ja kiiremini ning vask kristalliseerub taimerakkudes ning takistab seeläbi fusarioosi arengut. Samuti on neid elemente sisaldavate leheväetiste kasutamine taimekasvu algfaasis taimi tugevdav.

Intensiivse majandamisega põldudel ja külvikorras tahes-tahtmata haigused levivad ja kahjuks ka kattuvad ning suudavad muunduda ühest vormist teise. Meie kasvu- ja ilmatingimustes pole kahjuks külvikorras või vahekultuuridena väga laia valikut ja mulla “puhastamine” on keeruline. Seega kõik, mis tehakse põllul sel aastal (mullaharimine, korralik seemnematerjal, kasvuaegne haigustõrje jms), mõjutab ka päris otseselt järgmise aasta kultuuri.