Lõppev nädal tõi kogu Eestis kauaoodatud koristushooaja tõelise alguse, sest kombainid sõitsid põldu lõpuks nii lõunas kui põhjas. Talioder ja rüps on muidugi esimeste seas juba varem koristatud ja odrapõldudele ka taliraps külvatud, kuid muidu on küll koristuskonveier ja viljade valmimine põldudel totaalselt sassis. Kardetud olukord tegelikult ongi reaalsuseks saanud. Tänu sellele ka sügisene külviplaan, eriti talirapsi külv, on tõeline peavalu. On ka juba mitmeidki talirapsist loobujaid, sest kuupäev on juba hiline.

Taliraps ‘Seax’, külv taliodra järgi, 08.08.

Enne varast otra on saanud mitmelgi pool valmis pigem varased talinisud ja isegi taliraps – üleüldiselt saab koristama põld põllult ja valikuliselt. Varane oder, mida koristatud saadud, on olnud samuti vahaküpsusest täisküpsuseni ning tehnorajad rohelised ja põhk täiesti niiske. Küll on ka kombainiga paljusid põlde koristama proovitud minna, nii otra kui nisu, ja algust tehtud ning lühikese ajaga pooleli jäetud ja tagasi tuldud – toores.

Varane oder ‘Aukusti’

Õnneks hoidis ilm sooja ja vihmavabana siiani ilusti, kuni nädalavahetuseni, seega nädalaga on algust tehtud kõikjal, aga päevapikkus ja kombaini töötunde kokku on heal juhul 7-8. Õhtud ja ööd on jahedad, nii kui päike loojub on ka udu ja rõskus kohal ning hommikune kastemärg püsib lõunani. Nädala keskel oli ka üks ilus õhtu, kui koristada lasi isegi pimedaga, aga tähendas see muidugi ka, et järgmine päev kostitas hoovihmadega.

Tavaliselt enne järgmise päeva vihma laseb eelmisel õhtul pikemalt koristada

Hea, kui saab päikeseloojanguni koristada

Augustiõhtud toovad udu põllule

Võib kogu Eesti kohta kokkuvõtvalt öelda, et koristus on keeruline ja vähe on neid, kellel oleks kogupinnast praeguseks koristatud rohkem kui 10%. Vili on niiske, koristusniiskused on 20%-ndist ülespoole (20-30%), ka see raskendab ja piirab koristuskiirust. Muidugi on ka saagid ikkagi keskmisest paremad ja võib öelda, et head – ka see positiivne põhjus aeglustab. Kombaini- ja kuivativõimsus on sel aastal määravad.

Talinisu ‘Edvins’ niiskus

Varase odra ‘Aukusti’ niiskus

Ja muidugi saagid ja kvaliteet – kõige põletavam, põnevam ja tähtsam teema.

Talioder oli üle Eesti vahemikus 5-9 t/ha, parimad kuuldud saagid olid Kagu-Eestis, kus saagitulemused isegi 10-11 t/ha. Taliodra koristus oli ka ikka niipalju varasem ja vili rohkem ka küps, seega koristada sai veel niiskusega üldiselt vahemikus 16-20%.

Tõeliselt hea ja tugev üllataja on olnud talirüps, eriti sort `Legato`, mille saak kuivana on olnud julgelt 2 tonnist alates kuni ka üle 3 tonniste saakideni. Ka õlisus rüpsi kohta on väga hea, üle 40%. Hea sort ja hea tulemus. Rüpsi puhul on hea saagikuse ja ka õlisuse saavutamisel kasuks olnud just pikk ja jahe kasvuperiood ning koristuse nihkumine, sest see oli aeg, kui taim kogus seemnemassi ja õli.

Varased enamlevinud sordid talinisud, `Ada`, `Edvins`, `Ramiro` ja ‘Fredis’ , on saanud paljudel koristusküpseks enne varast otra või samal ajal. Keskvarane sort `KWS Emil` on hakanud ka jõudma koristusküpsuseni ning andnud kombainile 7-10,5 tonni saaki.

‘Ada’ saakidest on räägitud 5-7 t/ha, ‘Ramiro’ on paisutanud tera tõeliselt paksukeseks, mahukaal hea (üle 800 g/l) ja saak vahemikus 7-8 t/ha.

‘Edvins’i saaginumbritest jääb kõlama 6-8 t/ha, kuid parimad põllud andnud ka 10-11 tonni vahelist põllusaaki. ‘Edvins’ on kiidusõnu saanud ka maheviljeluses, kus kehvemate põldude saak võib olla küll 2-3 t/ha, kuid paremad põllud annavad ka 4-5 t/ha. Hea talvitumine ja haiguskindlus on selle sordi tugevusteks.

Talinisu ‘Edvins’ laadimine

‘Fredis’ on sel aastal suhteliselt ühe mastiga kogu Eestis ja enamik saake on 7 t/ha – üllatas see sort sel aastal pikaajalise rohelise lehemassiga ja hea reageerimisega fungitsiididele, püsides tõeliselt kaua haigusvabana. Tegelikult ebatüüpiline selle sordi puhul.

Siiski on ka talinisud ikkagi nii nätsked, et koristusniiskust alla 20% väga ei näita (õnnelikumad ehk näevad ka väiksemaid numbreid, näiteks saarlased) ning osa teri on ikkagi vahaküpsuses ning isegi rohelisi teri on sees. Ja ikka veel pole talinisud väga hästi valminud ja kuivanud, sest harv ei ole ka, kui niiskus on ikka üle 30% ja tegelikult koristama ei saa.

Talinisu ‘Fredis’

Talinisu ‘Edvins’

On ka proovitud nii niisket saaki koristada, kuid aus olles, tegelikult ei ole sellel mõtet, sest see on kombaini lõhkumine ja ka saagikvaliteeti on sellisest viljast raske välja võluda. Tera on siis ikkagi veel toores ja kuivati “tapab” – kvaliteet kannatab ja eriti ei tohiks seda teha seemneviljaga. Tera peaks täis kasvama ja oma täisküpsuse saavutama ikkagi põllu peal.

Head saagikogused põllult küll tulevad, kuid talinisu kvaliteet on peamiselt 3-4.klassi toidunisu või söödanisu. Mahukaal ja langemisarv on olnud senini paigas, kuid peamine komistuskivi on proteiinisisaldus, mis jääb vahemikku 10-12%. Ainult esimesed koormad ja need põllud, kus saagikus on jäänud tagasihoidlikumaks, umbes 5 tonni ümber, on proteiin olnud kõrgem. Peamiselt on hea toidunisu klass saavutatud siis ‘Fredis’e või ‘Ada’ga. Proteiinipuudust võis ennustada juba kasvuaegselt, sest päike ja efektiivsete temperatuuride kogus, mida juulis-augusti alguses polnud, on proteiini kogunemiseks väga vajalikud.

Talinisu ‘Ada’

Varane oder on tõeliselt üllatanud märja kaalu saaginumbriga, sest kombainid on näidanud saagikust põllul isegi 7-10 tonni. Kuivas saagis võib hetkel tulemuseks öelda 5-8 t/ha. Koristatud sortidest suurima saagikusega jääb silma just sort ‘Jyvä’. Kui talinisu mahukaalud on 800 g/l ümber ja üle selle, siis otrade puhul on mahukaal kohati just kehvaks jäänud, olles alla 600 g/l.

‘Jyvä’ koristus

Varane oder ‘Jyvä’

Rukis on see taliteravili, mis sel aastal eriliselt kaua koristusvalmis ei taha saada. Siin-seal on midagi võetud küll, algust on tehtud, kuid enamus põldudest on ikkagi veel toored. Maheviljelejad on rukist koristanud ja näiteks ‘Sangaste’ on andnud ka tublit 3 t/ha saaki. Rukkikoristust üldiselt loodetakse ikka järgmine nädal alustada.

Talirapsi on veel siiani võrdlemisi vähe võetud, aga saaginumbrid senini on olnud juba ilusad, 4-5 t/ha, ja õli 45% ikka ülespoole. Koristusniiskus on olnud 14% ringis. Palju räägitakse, et kõdrad ja seemned on küll koristusküpsed, aga varred veel rohelised. Talirapsi puhul on tõenäoliselt ka oodata lähiaja koristuse algust ja saagid peaksid tulema head, sest niiske ja jahe ilm pikendas ka õitsemist ja seemnete ja õli moodustumist.

Talirapsi koristus Viljandimaal

Kaera koristust on proovitud, kuid tõdetud, et siiski on veel pisut vara. Samuti on herne koristus kohe ukse ees.

Kaera koristus Põlvamaal

Hernes Saaremaal

Kõik, mis hetkel käes, kuivatis või aidas, on ikkagi kõike arvestades juba tubli tulemus. Peaaktsionäri nöök ja närvide proovilepanemine ei paista lõppevat – koristada saab ja poolvägisi tuleb kõige kiuste.

Tublid olete!