Kalendri järgi algas sügis reedel, 22.septembril, kuid nüüdseks saabunud ilma järgi tundub loogilisem, et peale pikalt kestnud vihmast sügist algas nüüd pigem suvi. Leevendus päikese ja kuiva ilmaga, kuid tänasesse jõudmine oli tõeliselt vaevaline. Ilmataat oskas nädalaga ikka korraliku lõppakordi anda.

Nädal sai alguse kohe esmaspäeva (18.09) hommikul tugeva vihmasaju, äikse ja tuulega Kagu- ja Lõuna-Eestist ning levis päeva jooksul üle terve maa.

Ilmateenistuse radaripilt, esmaspäeval (18.09) kell 10:15

Poole päevaga sadanud vihm Põlvamaal, esmaspäeval (18.09)

“Ma ei viitsi seda topsi enam tühjendada isegi. Nüüd tahaks tühja topsi pildistada!”

“Homme sõidame veel paadiga, siis ülehomme kanuuga, siis parvega ja siis saab kummikud jalga!”

Kommentaarid peale suurt nädala alguse vihma, kui hakkaski juba tekkima tunne, et ilm ei muutu kunagi ja põldu saamine, külvamine ja koristus, jäävadki unistuseks.

Odrapõld Tartumaal peale nädala alguse vihma, teisipäeval (19.09)

Koristatud põld peale nädala alguse vihma Võrumaal, teisipäeval (19.09)

Kesk-Eesti sai esmaspäeval isegi mingi määral külvata, Lääne- ja Ida-Virumaal kohati isegi kombainid põldu saata – kuniks pilved pea kohale ilmusid.

Külvama kahe külvikuga korraga, ajaga võidu, Jõgevamaal esmaspäeval (18.09)

Üldiselt valdas järgnevatel päevadel emotsioon ja tunne, mis sai alguse juba eelnenud nädalast, kuid nüüd veelgi süvenes – tuleb teha kõike korraga, siis kui saab ja nii palju, kui saab. Millal? Kuidas? Kas?

Ei saagi üldistust teha, et mis piirkond, kuidas ja mis päeval koristama sai, pigem käis jälle pidev valves olemine, proovimine ja võimaluste otsimine. Koristati kõiki kultuure, põld põllu haaval.

“Niiskus 30% – jumal tänatud, nii vähe!”

“Ei siin pole aega niiskust vaadata, peaasi, et midagi kätte saab!”

“35% niiskusega nisu käitlemine on juba käpas. Vili otse ringlema, tünnid võib ära unustada!”

“Meil koristus käib, mis sest, et tund aega juba vaikselt tibutab!”

“Kombainid on hommikul kella 9-st väljas. Suva!”

“Pisut naljakas on aasta otsa põllul olnud nisu koristada!” sest tõesti, talinisud on praeguseks juba vähemalt 365 päeva põllul olnud.

Odra koristus Tartumaal, teisipäeval (19.09)

Kui varem oli mureks olnud masinatest põldu tekkivad rööpad ja kombainide rajal hoidmine, siis alles möödunud nädal näitas, kui vett täis ja kui pehmeks on maapind muutunud. Lõppvaatusena uppusid kombainid igal pool, isegi roomikutega, ning vilja laadimiseks traktorid enam põllule sõita ei saanud.

Video Kagu-Eestist, reedel (22.09). Aitäh, Kristjan Tohus!

Kagu- ja Lõuna-Eesti savikatel põldudel oli olukord kohati kõige keerulisem, kuid ega uppumistest ja kinnijäämistest ei pääsenud ka mujal. Polnudki isegi vahet, kui laiad rehvid või isegi roomikud – kui pehme, siis lõpuni pehme.

Kombain kinni Võrumaal, neljapäeval (21.09)

Kombain kinni Viljandimaal, neljapäeval (21.09)

Kombain kinni Ida-Virumaal neljapäeval (21.09)

“Saatsin kombainid välja. Mõte on ilusam, kui reaalsus,” emotsioon Lääne-Virumaalt, nädala keskpaiku.

“Kõndides oli tunne, nagu oleks rabas jõhvikaid korjamas, maa vetrus, aga rohelise-punase asemel oli maapind kollase-musta kirju. Kombain jäi kinni, mitte kuskil lohus, vaid mäe külje peal. Maa, mis kõrval ja madalam, jääbki see aasta koristamata. Hea, kui randaalidagi kannataks millalgi,” mõtted Võrumaalt, kui kombainiga kinni istuti.

Märja vilja koristamisel veel üks negatiivne kaasmõju on koristuseelselt ja koristuse ajal varisenud viljapead ja seemned. Kõndides kõrrepõldudel on ka näha, et terve maapind on tegelikult kaetud kaotsiläinud saagiga. Sel aastal seda vältida muidugi on võimatu.

Koristusjärgsed rööpad Võrumaal, reedel (22.09)

Põld peale koristust Võrumaal

Koristuskaod on väga suured

Tõsi ta ka on, peamiselt Kagu- ja Lõuna Eestis, on neid põlde, kuhu lootus koristama minna ka järjest kaobki, sest põllule peale ei saa ning samuti on kõik vili juba täielikult lamandunud. Üldiselt lamandumisest enam rääkida ei taha ning kui varasemalt suvinisu puhul veel loodeti vähemalt seemnevilja, siis nüüd mõeldakse, kas söödaviljakski kõlbab. Sama lugu on ka odra ja kaeraga, mis samuti põllul kasvavad ning mures ollakse, kas kusagil saaki ka kokkuostus vastu võetakse. Vilja kvaliteedist enam rääkida ei ole vaja.

Suvinisu Valgamaal, laupäeval (23.09)

Suvinisu Lääne-Virumaal, kolmapäeval (20.09)

“Hakkame nüüd koristama. Ja 20 cm kõrguselt või veel kõrgemalt, et lamandunud kohad sisse ei tuleks. Koristame ainult püstist!” meeleolud laupäeval (23.09). Sest näiteks lamandunud odra koristamine võib kombaineritele ikka tõeline peavalu ja jõutrenn olla.

See hetk, kui tahaks karjuda. Kagu-Eestis, neljapäeval (21.09)

Väike meeldetuletus!  – https://www.agronoom.ee/2017/08/28/vaiksed-nipid-vaiksed-trikid/

Sel nädalal neid varem juba kirjeldatud nippe ka prooviti, näiteks kanepi koristamisel, ja tagasiside oli ainult positiivne. Põllumeestelt põllumeestele abi töötabki kõige paremini.

Kanepi koristus Viljandimaal, kolmapäeval (20.09)

Kanepi koristus Viljandimaal, neljapäeval (21.09). Kasutusel gorfeeritud torud.

Teine suur murekoht, mis kalendrisse vaadates hirmutab, on külvamine. Nädalaga pisut seemneid muidugi mulda saadi, aga ka selle töö juures tuleb oma Leidur Leo oskuseid kasutada.

Video Põlvamaalt, nisu külvist neljapäeval (21.09). Aitäh Kelneri Põld ja Marko Kelner!

Ja lisakommentaarid külvamisele: “Tihendusrataste puhastid võtsime küljest, sest tingimused külviks on ebanormaalsed – nii ei teki ummistumist. Kitib muidu mulla tihendusratta ja rattapuhasti vahele kinni. Seemendisurve on ka kõva peale pandud, muudmoodi ei saa. Põllu otsad tallab nii või teisiti plastiliiniks.”

Talinisu külv Lääne-Virumaal, esmaspäeval (18.09)

“Töö lõpp. Kui enam ei saanud ja masin tuli põldu jätta paremat aega ootama,” kommentaarid pildile. “Kõige hullem ongi siis, kui vihm tuleb järsku ja oled keset põldu!”

Mida sa teed, kui vihm jälle kaela tuleb, vihastada ka ei jõua enam

Kui küntud või randaalitud põllule külvama või ka kultiveerima mineku peale väga mõelda ei saanudki, sest isegi jalaga polnud põllus võimalik astuda ning need, kes mulda kuivatama püüdsid minna, päris kiiresti ka karmile tõele näkku vaatasid, siis ka otsekülv kõrde pole vihma vastu kaitstud. Peale vihma saab ehk pisut varem külvama, sest kui vihmavesi maasse on imendunud, kanduvus taastus päris kiiresti. Selles mõttes on otsekülvimeetodil sel sügisel pisike edumaa.

Erinevaid külvimõtteid ka praktiseeritakse-mõeldakse, näiteks isegi väetisekülvikuga külvamist, sest muudmoodi lihtsalt ei saa põllule. Palju läheb põlde ikkagi ka nisu-nisu järgi, mida küll keegi üldiselt ei soovi, kuid näiteks maha jäänud herne järgi ei saa veel külvata, sest siiani pole võimalik olnud hernemassi maasse viia.

Talirapsi kasvuregulaatori pitsimine Lääne-Virumaal, neljapäeval (21.09)

Ega ka pritsima minek oli nädala jooksul riskantne, kuigi umbrohutõrje teraviljapõllul või ka kasvuregulaatori pritsimine talirapsi põldudele juba väga vajalik oli. Päev-päevalt otsiti hetke, millal julgeks proovida, sest kui ikka tehnoraja kõrval kummikuga kõndides 10-15 cm sisse vajud, ei julge ühtki masinat põldu lõhkuma saata. Nädala teisel poolel, neljapäeval pisut põllud olid tahenenud, kuid kommentaarid pritsidest olid ikkagi:

“Pritsin rapsi, rööpad taga.”

“Ligane on, masin triivib palju.”

Õnneks saabus tõeline muudatus nii kuufaasi muutuse, kui ka sügise algusega reedel (22.09) ning nüüd ka edasine ilmaennustus lubab kuiva ja päikselist ilma. Pilved on taevast laiali hajunud, mis koheselt tähendab ka muidugi temperatuuride jahenemist. Öösiti lubab juba öökülma ning hommikuti on seetõttu ka kasteniiskust.

Kastemärjad rapsilehed, hommikul kell 10

Tuju on parem, tööd saab teha, kuid ebanomaalset on juba nii palju, et päris olematuks seda ei muuda enam mingi väevõimuga. Paljudel tähistab kuivade ilmade tulek ka alles nüüd talinisu külvide algust, kui samas kõrval põllul veel eelmine talinisu koristusel on. Uppumis- ja kinnijäämisoht ikkagi säilib, päike ja tuul küll kuivatavad, aga soojus pole enam suvine. Külvamistel on samuti näha, et põllul muld on tegelikult toores, madalamad kohad on täiesti nätsked ja vett täis. Kuidagi deja vu kevadest… Pritsiga töid tehes tuleb juba väga arvestada ka temperatuure ja soovitus on mitte jääda hilistele õhtutundidele, kui järgneval ööl lubatakse miinuskraade.

Õhtune koristus Lääne-Virumaal, pühapäeval (24.09)

Talinisu külv Valgamaal, pühapäeval (24.09)

Selle aasta looduse ülesanded põllumeestele on keerulisemad kui kunagi varem. Ka pikaaegsed agronoomid nimetavad seda aastat ja hetkeseisu enneolematuks. Aga nüüd tulebki targalt käituda, võtta veel jõuvarud kokku ning riske maandada. Eriti puudutab see talinisu külvamist, mille mõistlik aeg on kõigile teadaolevalt tegelikult ümber. Alanud nädal peaks olema külvamiseks viimane. Tõsiselt.

Talinisu külv Lääne-Virumaal, laupäeval (23.09)

Head päikest!