Hetkeolukorra ja möödunud nädala kirjeldamiseks jääb tegelikult sõnadest jälle puudus. Emotsioone ja mõtteid on jäänud juba vähemaks kõigil. Õnnelikud on need, kellel hetkel ainult mullatööd aktuaalsed – nüüd tegeldakse “lõhutud” põldude ja rööbaste-vagude sirgeksajamisega või ka kuivatites seni veel hunnikusse jäänud viimaste viljakoormate kuivatamisega.

Mullaharimine tundub praegu peaaegu nagu pääsemisena, samas põldude “triikimine” on omaette ülesanne

Iga järgnev künnipäev on uue põllu sünnipäev

Aga liiga palju on veel neid, kellel isegi nisu põllul ootab, samuti suviraps, kartul, köögivili, rohusilo, mais… Ükski töö ei lähe tuntud ja aastaid praktiseeritud mustri järgi ega niisama lihtsalt ning pori ja pläga kummitab ja irvitab tööst sõltumata igal hektaril.

Silotegu ja põllupilt

Poriralli ja uppumine siloteol

Kartulikoristus Lääne-Virumaal

Viljandimaa põllumees: “Kahju täitsa, kuidas kaks viimast aastat on korralikult nö peksa andnud.”

Valgamaa põllumees: “2/3 külvatud pinnast on saanud salve. Kui mõelda tagasi hooajale, siis toimunud on ringmäng, kus vihm on enamiku ajast peatanud muusika ning toole on jäänud järjest vähemaks ning keegi on kukkunud mängust välja. Olen lõpuni optimist ning nii hästi või halvasti, kui see hooaeg ka lõppeb, tean, et olen võitja ning see kogemus väärib selle saamist, mida saab hilisemate võitude vundamendiks lugeda.”

Lääne-Virumaa põllumees: “Me oleme kõiki sõnu kasutanud juba, aga ega see olukorda ei paranda!”

Nädal ilma poolest oli jällegi äärmusest äärmusesse, sest kui septembri viimasel nädalal sai rõõmustada peaaegu, et suvesoojuse üle, siis oktoobri esimene nädal oli jälle kukkumine ja suhteliselt kõrgelt. Ainult mõnedel päevadel leidis vihmavaba aega, et masinad põldu saata.

Viimased hektarid, külvi lõpp, Põlvamaal esmaspäeval (2.10)

“Kohati mõtlen, et võikski see nisuseeme sinna mulda kükitama jääda. Palju hullem on, kui tuleb pool lehte välja ja siis karm külm peale…” arutelu hiliste külvide üle. Nädala alguses külvati – kes talvise taimkatte % kättesaamiseks, kes lihtsalt parema tuleviku lootuses. Lõpptulemus oli suhteliselt dejavu kevadest, justkui oleks ring jälle täis saanud – külvikud olid porikäkid ning maa plägane ja külvikvaliteet küsitav.

Isegi tolmab, Harjumaal esmaspäeval (2.10)

“Suht mudane täna”, Harjumaal neljapäeval (5.10)

“6st hommikul lõppes külv sellise masinaga”, Saaremaal kolmapäeval (4.10)

“Mis sa hädaga teed? Vaja % kätte saada!”, Võrumaal kolmapäeval (4.10)

Jah, muidugi, heietada selle aasta hiliste külviaegade üle võib lõputult, kuid paljude aastate kogemusele tuginedes fakt on, et talvitumispotentsiaal on kehvakesem ning isegi, kui talvitub, siis kindel on see, et maksimum saagipotentsiaali järgmisel aastal neist põldudest välja ei võlu. Muidugi on ka olnud ajaloos aastaid, kui paremini talvitub vaevalt ühes lehes talinisu, samal ajal, kui lumiseen varastele külvidele 1:0 teeb. Kevadel oleme targemad ning nii või teisiti tuleb järgmine aasta olla kulutusi tehes veelgi targem, kui viimasel kahel aastal – õppetunnid on juba liigagi valusad olnud.

“See aasta sain küll vähemalt selgeks, et omahinna arvutamine ja ka selle arvestamine mängib ikka väga-väga suurt rolli ja enne tee vähem, aga tee korralikult!”

Varasemalt külvatud taliviljad näevad aga praegu päris rõõmustavad välja. Need põllud ongi nagu teraapiaks ja lootuse allikaks, et kõik pole veel kadunud. Peamiseks mureks ainult hetkel pritsimised, kas umbrohutõrje teraviljas või kasvureguleerimine talirapsis ja nende ajastamine, sest põllud on kohati väga pehmed ja uusi rööpaid tehnoradadesse ei taha keegi tegema minna.

Mahenisu `Edvins` Viljandimaal, külv 8.09

Talinisu Lääne-Virumaal, külv 11.09

Talioder Ida-Virumaal, väetisekülvikuga 15.09

Talirüps Lääne-Virumaal, külv augusti keskpaik

Uskumatu pilt aga, mis jällegi sõnatuks võtab, on haneparved talirapsi põllul. Ilmselgelt nad seal niisama ei peatu, vaid söövad kahe nokapoolega. Talinisupõlde nende lennukoridori jääb sel aastal vähem, seega enne pikka reisi maiustavad nad nüüd rapsiga. “Ristik on kõrval, seda ei taha!” kommenteerib põllumees.

Haneparv rapsipõllul

Jäljed hanede tegevusest

Öökülmad oktoobrikuus jällegi pole mingi üllatus ja midagi seninägematut, aga siin-seal on taliviljapõldudel näha ka külmanäpistusi. Öökülmavõimalusega tuleks eriti arvestada praegu pritsimiste planeerimisel – kui eelolevaks ööks lubab miinuskraade, siis tasub võimalusel pritsimine nii teravilja kui ka rapsipõllul edasi lükata.

Auto esiklaas jääs, Lääne-Virumaal reedel (6.10)

Samuti pole väga soovitatav mistahes pritsimist praegu ette võtta väga vara hommikul, sest lehed on liiga märjad ning samuti mitte liiga õhtul, sest temperatuurid võivad langeda päikeseloojangujärgselt liiga kiiresti. Mida madalamad on temperatuurid, seda aeglasem on ka taimekaitsevahendite imendumine.

Taliodra leheotsad pisut külma saanud, samuti liigniiskus kimbutab

Öökülmanäpistus talirapsi värviliseks muutnud

“Reaalsuse ja ajataju on kohati täiesti kadunud vist. Uba peab saama vägisi ära võetud, kuna ei tule paremaid ilmasid, aga samas külvatakse ikka taliviljasid, sest puud on ju lehtes ja küll ilusaid ilmasid tuleb!” kirjeldab väga hästi hetkeseisu põllumees Viljandimaalt.

Nii ongi. Täiesti mõistetav on, et kõigil ammu trummeldab miljon korda päevas peas küsimused Mida teha? Kas on õige aeg? Mis saab? Ega oska ka naerda ega nutta, kui üleväsimusest toidupoes enam pangakaardi PIN-kood meelde ei tule või mobiiltelefoni kätte võttes hetkega ei mäleta, mida teha taheti või kuhu helistada. Seda juhtub praegu kõigil.

Oakoristust nii- ja naapidi on muidugi juba ette võetud – kahjuks pole siiani väga kusagilt kuulda olnud, et see lihtne krõbistamine oleks olnud. Lihtsamalt on läinud neil põldudel, kus tegemist varasema sordiga, ära on oodatud desikandi õige pritsimisaeg ja lastud sellel ka soovitult piisav aeg mõjuda, millele ka vihma arvates paras ooteaeg lisandus. Nii on saadud põllust kätte ka uba, millel niiskus vaid pisut üle 20%. Märjana põllult on oa saagid siiani kuulda olnud 3-4 tonni kanti, kuid koristamata hektareid on veel palju.

Oakoristus Lääne-Virumaal, laupäeval (7.10)

Liiga varane koristus ja pooltoorele taimikule desikandi pritsimine värvib silmnähtavalt taimiku mustaks, aga päädib koristusel ikkagi jamade ja närvikuluga, hullemal juhul ka kombaini ja kuivati lõhkumisega. Juba on kuulda ka olnud oa kohta: “Mitte kunagi enam!”

Rohelisi ja pooltooreid seemneid koristusel sees

Ja arvamusi neilt, kes oaga veel kiirustama ei plaani hakata:

“Üks sort on täiesti roheliste kauntega, muidugi lehed on kõik ära kukkunud. Ei pritsi mingil juhul veel! Koristus jääb vist novembrisse, kui ükskord päike tuleb!”

“On täitsa põllus ja käisin eile vaatamas – teda on veel paar nädalat julgelt seal. Ei taha sellist asja kah korjama hakata, et pool saaki läheb kombaini ja sorteeri lihtsalt lögaks.”

“Parem kannatada pisut ja koristada kvaliteetne ja korralik saak, sest uba võib äkki suunurgad ülespoole tõsta sel aastal!”

Jätkuvalt on sõnum oaga võtta väga rahulikult – kui koristus jääbki oktoobri lõppu, pole ka midagi veel katki. Loodetavasti ka vihmad jälle mingi hetk annavad järgi, siis on ka ehk põllud pisut tahedamad ja ei hakka oakoristusel ka poriralli pihta.

Nädala jooksul koristati ka suvirapsi ning saadi ka sellega siin-sealpool ühelepoole. Õnneks suviraps on kultuur, mis kannatab ka nö vihmade vahelt varastada ja pisut niiskemalt ka. Saagikused kuivana on kuuldavasti keskeltläbi 2-3 tonni vahel, muidugi ka pea 4 tonniseid saake on õnnestunud saada.

Rapsikoristuse rõõmud, mis kaasnevad ka pooltoore oa koristamisel

Nisu eelmise nädala koristuse ja kuivatamise kohta öeldi tabavalt: “Lähme teradest vett välja väänama!”. Niiskused olid jälle laes, 30% ja rohkem, ning kasvama läinud seemneid mõnest viljapeast kuni kogu põllu rohelise toonini. Praegu põllul olev nisu ongi kõige kriitilisem ja tekib üldse küsimus, mis sellest saab. Loomapidajate ühe lahendusena on juba mõeldud tervikkoristusest siloks. Ka seda ei tohiks liiga kaua oodata, sest hallitusseened levivad hoogsalt ja levitavad massi toksiine. Kellel loomi ja seda võimalust pole, siis ausalt öeldes ei oska siinkohal midagi öelda. Purusti on juba käinud juttudest läbi…

Nisukoristus Lääne-Virumaal, teisipäeval (3.10)

Koristuse lõpp, Lääne-Virumaal

Sorteerijäägid

Oktoobri esimene nädal oli tõesti äärmustest äärmustesse, sest ega väga ei ole tavapärane olukord, kui paralleelselt on päevakorral nisu kombainimine, viimane niide rohusilo ning maisisilo tegemine ja öeldakse: “Kui nisu võtta ei saa, siis vähemalt saab maisiga alustada. Mais on juba ka pisut külma saanud.”

Hommikune udu, rohusilo Valgamaal, reedel (6.10)

“Vedajatel on põnev Jaguari otsida udu seest!”, rohusilo Valgamaal, reedel (6.10)

Ka maisisilo tegemisel tuli olla loominguline: “Heksli pikkus 20 mm, pikem heksel päästab siin asja praegu!” Ning nagu juba tavapärane kõigil muudel töödel, oli ka siin kommentaariks, et maapind on kohati ikka päris pehme.

Hekseldi John Deere 8800i, Lääne-Virumaal nädalavahetusel tööl

Aitäh videode eest Voore Farm Teenused ja Henrik Klammer!

Tsiteerides ja kasutades Valgamaalt pärit põllumehe sõna ilmaennustuse kohta – STRESSITEST lubab jälle nn valgust tunneli lõpus. Tahaks uskuda norrakaid!