Veetilgad taimelehtedel ei jõua ära kuivadagi, kui juba uus sadu peale tuleb või lihtsalt udu ja niiskus hommikuks lehed märjaks kastab ja päevane õhuniiskus ka lisa annab. Päikest näeb ka viimastel päevadel ainult pilve tagant veidi piilumas, seega taimelehed püsivad märjad päev läbi.

Vihma tõttu on “Vist saan külvata” praeguse olukorra peamine tunnuslause kogu Eestis.

Mullaharimine ja põldude ettevalmistamine on vaevaline, sõltumata ka sellest, kui mitu hobust õuel seisab – lihtsalt nii või teisiti pole piisavalt tahedaid põlde, kuhu kõik masinad tööle panna.

Teistpidi jahe ja niiske ilm sobivad praegu väga hästi taliteraviljale ja talirapsile, mis omasoodu tasapisi võrsuvad-varsuvad. See aga tähendab, et ka talivilja põldudel oleks tarvis esimesi pritsitiire tegema hakata – olgu siis turgutamiseks või võrsete tugevdamiseks, aga ka umbrohutõrjeks.

Põld-põllu haaval otsustamist ja valimist on juba terve kevad kõikide muude töödega praktiseeritud ning sama kehtib selliste ilmatingimuste puhul nüüd ka pritsimistega.

Taimik kaetud veepärlitega

Suurte ja pikka aega lehtedel püsivate veetilkade puhul on pritsimise otstarbekus ja ohutus taimele väga suur küsimärk.

Esiteks peamine, et pritsides suurte veetilkadega kaetud taimi, on tõenäosus väga suur, et pritsimislahus jõuab küll hetkeks lehtedele, kuid veereb koos juba olemasolevate veetilkadega koheselt ka lehtedelt maha. Eriti on sellistes oludes herbitsiidi pritsimine mõttetu, sest umbrohutõrje vajab korralikku kontakti tõrjutavaga ja imendumis- ning toimimisaega vähemalt tunnikese. Kasutegur pritsimisest ja korralikult läbi mõeldud pritsisegust on väga väikene, lisaks on see ka nn “maha visatud raha”.  Samuti pole sellisel juhul ka kleepainete lisamisel mingisugust võlujõudu voolavat vett kinni hoida.

Teiseks ja mitte vähem tähtsaks põhjuseks, miks liigmärgade lehtedega taimikut mitte pritsima minna, on reaalne oht kultuuri kahjustada. Väikeses kasvus ja alles kevadise kasvujõu kätte saanud taimede kõrvetamine on kohe esimene võimalus kahjustada ka saaki. Pritsimislahus jõuab lehtedele ja koondub juba olemasolevate veetilkadega ning voolab või jääb püsima lehekaenlasse ja võrsumissõlme, kus põhjustabki kahjustuse. Kui see peaks veel kokku sattuma õhtuse ajaga, millele järgneb madalate temperatuuridega öö, on kahjustuse oht veelgi suurem.

Teoorias lihtsam, praktilises elus keerulisem, aga tõesti oleks hea hetke oludes ka pritsimiste planeerimisel ja tegemisel väga arvestada põld-põllu haaval neid eelnevalt kirjeldatud ohte ja tingimusi. Isegi, kui taimik on pritsimiseks piisavalt kuivanud ja on vaid kergelt märg, lisandub veel ka vajalik vihmavaba periood peale pritsimist, mida tuleb arvestada ja samal ajal ka pidevat ähvardavat vihma arvesse võtta. Oeh, pole tõesti lihtne kevad.

Aga siiski üks positiivne pool on! Herne- ja oapõldude mullaherbitsiidi pritsimiseks on peaaegu, et ideaaltingimused, kui põld kannab ja sõita kannatab. Hetke mullaniiskus soosib efektiivsust ja herbitsiidi ühtlikkust mullapinnal, seega võiks isegi öelda, et veekulu 200-250 liitrit on täiesti piisav. Ja väike vihmasabin ei mõjuta ei pritsimist ega ka toimet.

Mullaherbitsiidi pritsimiseks on tingimused head

Herbitsiidi kattuvus niiske mulla korral on ühtlane