Nii palju lehetäisid, kui sel aastal, ei mäleta eelnenud hooaegadest ning meenub pigem kusagilt aastate tagusest ajast. Nende arvukus suviteraviljade põldudel on aga muutunud praegu nii suureks, et tõrje tegemine on väga oluline.

Taaskohtumine lehetäidega pärast pikka lahusolekut

Lehetäile meeldivad kõik suviteraviljad, kuid enamasti eelistavad nad kaera ja otra, vähemal määral suvinisu. Täid imevad taimemahla nendest taimeosadest, mis parasjagu pehmed ja mahlased on ning kolivad koos taimede kasvuga ka kuni viljapeadeni, kus võivad lausa pähikuid tühjaks imeda. Kahjustada saab taimemahlade normaalne liikumine ja taimekasv, mis tänu põuale on niigi häiritud. Just see, et taimed on niigi nõrgestatud seisus, meeldib ka lehetäidele. Lisaks kannavad lehetäid edasi mitmeid teraviljade viirushaigusi, millest kõige ohustatumad on kaer ja oder.

Tõrje tegemiseks oleks parim lahendus süsteemne putukatõrjevahend, sest lehetäi paikneb taimedel pigem võrsete mullalähedasel osal või lehtede kinnitumiskohtadel. Päikeselise päevaga eelistavad nad varjulisemat kohta, seega ronides veelgi enam taimeosade vahele. Samuti on suviteraviljataimed juba nii suure lehestikuga ja sellises kasvufaasis, et kontaktse tõrjega ei pruugi pritsimislahus jõuda kõikjale ja mõju pole täielikult efektiivne. Süsteemne tõrje imendub taimemahla ja kantakse edasi taimede sees nii, et sõltumata paiknemisest, saab lehetäi taime “hammustades” toimeaine kätte.

Lehetäid otsivad varjulisemaid kohti ja tõrje on efektiivne süsteemse lahendusega

NB! Hetkel levinuima süsteemse putukatõrjevahendi puhul tuleb jälgida segupartnerite valikut, sest mingil juhul ei tohi seda segada väävlit sisaldavate leheväetistega.