Suvirapsi külviajad varieerusid kevadel sõltuvalt põllule pääsemisest ja ilmaoludest ning see mõjutas väga suurel määral ka tärkamist. Praegu ongi suvirapsi põllud üle Eesti väga erinevates kasvufaasides – nii öelda kapsafaasist kuni täisõitsemiseni. Lisaks on ka põlde, kus ühe põllu piires on taimik ebaühtlane, sest kuivusesse jäänud seemnete idanemine ja põua tõttu ka edasine taimede kasv on olnud väga ebaühtlane.

Kasvureguleerimine, nagu talirapsi puhul, on ka suvirapsi puhul hea võimalus taimede kasvuühtlikkust mõjutada, aga väga paljudes kohtades tegi põud ja kuumus õigel ajal pritsimise suhteliselt võimatuks. Kellel õnnestus ja praeguseks tehtud, on tabanud tõenäoliselt ideaalset kasvufaasi.

Kui tänaseks on suvirapsi taimed juba pikkusesse veninud (üldpikkuses ca 40-50 cm ja enam) ja peavarre õied kollakaks läinud, siis on kasvureguleerimise aeg möödunud. Selleks ajaks on taimed juba “välja mõelnud” külgharude paiknemise ja peavarre pikkuskasvu enam pidurdada ei ole võimalik. Sellisele taimikule kasvuregulaatori pritsimine muidugi kuidagi kahju ei tee, lihtsalt on rohkem mõju haigustõrjena kui kasvu mõjutajana.

Suvirapsi taimede peavarre pikkuskasvu enam pidurdada ei saa, kui taimed on juba pikkusesse veninud

Kui suvirapsi taimed on praegu pikkuses 25-35 cm (maksimaalselt 40 cm), siis on kasvureguleerimiseks veel sobilik aeg ning seda tuleks teha esimesel võimalusel. Jaanide ajal sadanud vihm, isegi kui seda tuli vähekene, siiski rõõmustas taimi ja nüüd jätkuvad soojad ilmad panevad rapsitaimed kiiresti pikkusesse venima. Kasvuregulaator pidurdab peavarre kasvu, mistõttu külgharud jõuavad ka järgi kasvada ja õitsemisaegselt on põllul taimik kenasti ühtlane. See on kasuks ka kuni koristuseni, sest ühtlasema kasvusuurusega taimik valmib samaaegsemalt.

Ka põldudel, kus taimede tärkamine oli ja kasv siiani on olnud väga ebaühtlane ning praegu vahelduvad rosetifaasis taimed õitsemist alustavate taimedega, oleks kasvuregulaator võimalus olukorda pisut ühtlustada. Ühelt poolt on need kiiresti pikkusesse kasvanud taimed pigem pikad, kui laialt külgharunenud ning teisalt saab veel väiksemas kasvufaasis taimi sundida rohkem laiusesse harunema, et kogu taimik põllul lõpuks oleks matsakam ja tühimikud täidetud. Ning justnimelt, ka need põllud, kus on sisse jäänud tärkamata või põuast kuivanud tühimikke, on kasvuregulaatorist abi – hõredamates kohtades kasvavatel rapsitaimedel on ruumi tõttu palju potentsiaali tugevalt külgedesse haruneda.

Hiilamardikaid meelitab õite kollane värv

Jätkuvalt on suviraps hiilamardikate rünnaku all ning kollane värvus põllul meelitab neid veelgi ligi. Hiilamardikad kahjustavad kinniseid õienuppe, süües ära õiepõhja ning seetõttu ei vilju ja arene sellistest õitest kõtru. Kui õied on juba avanenud, siis on hiilamardikas pigem tolmeldaja eest ja enam kahju ei tee. Tõrjet peaks tegema seega siis, kui hiilamardikad on suures arvukuses ründamas kinniseid õienuppe. Pikaajalisema mõju ja efektiivse tõrje tagab süsteemne insektitsiid ning kuna kindlasti on enamikel põldudel juba ka avanenud õisi, siis pritsida võib ainult kellaaegadel vahemikus 22:00-5:00.

Hiilamardikate tõrjumiseks pritsimise aeg vaid ajavahemikul 22:00-5:00!