Käes on oktoobrikuu keskpaik ja jätkuvalt on päevane temperatuurinäit julgelt üle 10 soojakraadi, tõustes kohati isegi 16-18 kraadini. See meenutab pigem kevadet või tavalist Eestimaa suve kui tavapärast sügist. Samas jällegi, õhtul pärast päikese loojumist langeb õhutemperatuur kiiresti, olles öösiti ja hommikuti vaid paari soojakraadi ringis. Põhimõtteliselt taimelehed enam päeva jooksul päris ära ei kuiva – hommikune niiskus ei jõua veel taheneda, enne jõuab juba õhtune kaste jälle peale tulla.

Niiskus püsib lehtedel

Senini kestva soojaga on taliteravili sel sügisel võimsalt kasvanud ja võrsunud ning lehemassi on põllul tohutult. Külviridade vahesid üldjuhul enam taliodra ja rukki põldudel ei näe ning ega varasemalt külvatud talinisu taimede vaheltki annab musta mullapinda otsida. See omakorda tähendab, et taimik hoiab niiskust samuti kinni.

Kõik eelnev on täpne kirjeldus taimehaiguste ideaalsele keskkonnale ja leviku soodsatele tingimustele. Taliodral on laialdaselt levimas võrklaiksus ja pruunlaiksus ning sellele on lisandunud sügisele ebatüüpiline haigus – jahukaste. Talioder on taliteraviljadest haigustele kõige vastuvõtlikum ja vajab sügisel kindlasti fungitsiidi lisakaitset. Kuna aga sel sügisel on ka rukis ja talinisu juba kohati liigagi võimsa kasvuga, siis ei tohiks haigustõrjet neil põldudel samuti teisejärgulisena võtta.

Taliodral on levimas jahukaste

Taliodra lehed laiksustest täpilised

Üks asi on silmaga nähtav haigus (nagu taliotradel) praegu sügisel, kuid taolise suure lehemassi puhul (nisu ja rukis) on väga tõenäoline talvitumishaiguste levik poolelioleva sügise ja eesoleva pika talve jooksul. Talvitumishaigusi põhjustavad üldjoontes fusaariumseened, mille üheks ideaalseks levikutingimuseks on võimas taimemass – haigused levivad edasi kontakti teel lehelt lehele ja taimelt taimele. Tuntuimaks talvitumishaiguseks on muidugi lumiseen, kuid nimekirja kuuluvad veel mitmedki juure- ja võrsehaigused. Me ei tea, milline tuleb talv, aga juba praegu võib karta ja ennustada talvitumishaiguste levikut. Taliteraviljade põllud näevad nii head välja, et talvitumise kindlustamiseks võiks ja peaks haigustõrje näol panustama.

Taliotradele on juba haigustõrjet ka tehtud, sest laiksused hakkasid levima mõnda aega tagasi. Kui nüüdseks on eelmisest haigustõrje tegemisest möödas rohkem kui poolteist-kaks nädalat ja praegu on odrapõllult leida uue lainena palju jahukastet, siis tuleb selle haiguse tõrje siiski uuesti ette võtta. Tõenäoliselt polnud eelmine fungitsiid piisavalt tugev või on mõju lihtsalt tänaseks vähenenud. Jahukastesse ei tohiks suhtuda lihtsakäeliselt! Samuti tasub seirata rukki ja talinisu põlde, kust samuti jahukastet leida võib. Haiguse leiu korral on tõrje väga vajalik.

Sõltumata taliteravilja kultuurist ja isegi, kui hetkel on taimik täiesti terve, on üldjuhul väga-väga soovitatav sel sügisel haigustõrje pritsimine teha. Sügisesed fungitsiidi kulunormid võiksid olla veerand- või poolnormid ning kindlasti tuleb jälgida, et pritsitava fungitsiidi toimeained oleksid efektiivsed jahukaste ja fusariooside vastu. Lihtsalt niisama igasuguse fungitsiidi pritsimine pole eesmärk.

Sügisese fungitsiidi pritsimine peaks olema põllul viimane pritsitöö. Haigustõrje on taime poolt omastatav seni, kuni päevased temperatuurid tõusevad +5 kanti, seega pritsimine oleks oktoobrikuu teise poole ja lähiaja eesmärk ja plaan.

Liiga ilus, et olla tõsi

Tegelikult oleks nüüd juba väga-väga vaja, et ilmad tuntavalt jahedamaks läheks. “Liiga ilus, et olla tõsi!” saab paljude põldude kohta öelda, aga samas teeb see ka ettevaatlikuks. Liiga võimas kasv ja taimede seis võib muutuda hoopiski negatiivseks teguriks ja suurendada talvitumise riski.. Loodame, et oktoobri teine pool toob tasapisi jahedust ja külmemaid kraade.