Päike on vihmapilvede tagant jälle välja pääsenud ja tundub, et lähiaja ilmad annavad võimalust põldudel töid jätkata. Ilmaennustust uskudes ei tohiks öökülmad ka enam kimbutada, kuid enne, kui suure hooga igasuguseid pritsimisi ette võtma hakata, tuleks taimede seisu ja tervist kriitiliselt hinnata.

Taliodral lehed külmast pisut näpistada saanud, see aga annab haigustele kasvupinnase

Öökülmadest on möödas tegelikult ju nii vähe aega ja taimed alles taastuvad sellest ehmatusest. Nüüd on põldudel selgelt välja joonistumas, et kui öökülmade vahel risk võeti ja midagi pritsiti, siis ei ole kindel, et see põldudele just kasuks oli. Hea on, kui asjad langesid kokku nii, et otseselt lehtedel kahjustusi ei avaldu, kuid ega selle aja pritsimise efektiivsuses ka 100% kindel olla ei saa. Möödunud vihmad aga olid taimedele õnneks justkui pehme pai ja soojemate ilmadega jätkub taimede kasv kõigil põldudel kenasti.

Umbrohutõrje toimib, kuid pritsimisele järgnenud öökülm on taliodral leheotsi kahjustanud

Lähiaja fookuses on teravilja puhul peamistena kindlasti kõrretugevdamine ning tuulekaera ja muude kõrreliste tõrje. Lisaks vajavad tegemist ka laialeheliste umbrohtude tõrje, haigustõrje ning leheväetiste andmiseks on kõrsumisfaas just kõige magusam aeg. Ära ei saa unustada muidugi putukatõrjet, sest soojaga on näiteks ripslane rukkis kindlasti kohal. Kõike palju ja korraga ning isegi öökülmaperioodil ei ole taimed vahepeal kasvu päris kinni pidurdanud, seega kasvufaasid on viimasel ajal palju muutunud.

Kuidas taliteraviljaga edasi?

  1. Jälgida teravilja kasvufaase ning kui herbitsiidi soovitatud kasutusaeg lõppeb näiteks 2.kõrresõlme faasiga, siis sellest tuleb raudselt kinni pidada! Kui see rong on läinud, siis ei tohi riskida, vaid tuleb leida alternatiivne lahendus.
  2. Kõike ja korraga ei saa mitte kuidagi! Kindlasti ei tohi püüda nüüd korraga ära pritsida kõike, mis justkui tegemata on ja tegemist vajab. Tuleb teha ära kõige olulisem: kui taimed on haigestunud, siis haigustõrje; kui umbrohud “üle pea kasvanud”, siis umbrohutõrje.. Muidugi saab paagisegusid teha, aga ei tohi tuumapomme kokku segada. Paagisegusid tuleb hoida lihtsatena ja vajadusel lihtsalt päeva-paari vahega kõik vajalikud tööd ära teha.
  3. Paagisegude kuldreegel on maksimaalselt 3-4 toimeainet ühes segus, kusjuures leheväetist tuleb arvestada ühe toimeainena. Liiga paljude partneritega segu vähendab iga toimeaine mõju ning tekitab teraviljale pigem keemiarünnaku kui kasuliku mõju.
  4. Taimed on tegelikult alles külmaperioodist üle saamas – isegi, kui see visuaalselt põllul silma ei paista. Seega, väga lihtne on neile praegu liiga keeruliste paagisegudega haiget teha. Vähem on parem!
  5. Ühte paagisegusse ei sobi kokku kõrretugevdajad ja kõrreliste tõrjeks mõeldud herbitsiidid!
  6. Kõrreliste tõrjeks mõeldud spetsiifilised herbitsiidid ja ka laia spektriga herbitsiidid, mis tõrjuvad korraga nii kõrrelisi kui ka laialehelisi umbrohtusid, toimivad oluliselt paremini, kui neid pritsitakse soolona. Iga lisatud paagisegupartner võib vähendada toimet kõrrelistele umbrohtudele ja/või tekitada teraviljale kahjustusi.
  7. Kui põllul taimed on juba külmast stressis või pritsimistest kahjustatud (kollased, laigulised, kasvupidurdus jms), siis eriti ohtlik ja liigse stressiriskiga on kõrretugevdajate kasutamine ja kõrreliste tõrje. Võimalusel on parem need pritsimised edasi lükata.

Üldjuhul on taliteraviljapõllud niivõrd kenad ning viimasel ajal mõnusalt ja rahulikult sadanud piisavas koguses vihm on “elu põllul käima löönud”, seega peamine soovitus, isegi palve on: hoidke oma taimi ja sellist seisu! Liiga hullud paagisegud on kiirtee saagi vähendamiseni.

Imeline taliodra põld – tuleb hoida end tagasi, et mitte pritsimistega nüüd liiga teha