Kõrretugevdajate (teise nimega kasvuregulaatorite) kasutamise eesmärk on teravilja kõrt pisut lühendada, kõrreseinu tugevdada ja seeläbi tagada lamandumiskindlus. Kõrretugevdajaid on mõistlik kasutada põldudel, kus kultuuri seis on hea: väetustase on korralik, taimed on lopsakad ja tugevad. Arvestama peaks ka teravilja sordi iseärasusi, eriti sordiomast kõrre pikkuskasvu. Kõrretugevdajaid pole mõistlik kasutada stressis taimedel, kuna see süvendaks taimede halba enesetunnet veelgi.

Kõrretugevdajate puhul on peamine reegel, et kõrretugevdaja mõjub kõige rohkem pritsimise ajal aktiivses kasvus olevatele kõrresõlmedele ja kõrresõlmevahedele.

Võrsumise alguses-keskpaigas kasvuregulaatorit kasutades on eesmärk taimede esimesi võrseid tugevdada ja juba ka lühendada. Samas pidurdatakse esimeste võrsete kasvu nõnda, et taim kohe pikkusesse kasvama ei hakkaks ja kõigil lisavõrsetel oleks aega ja võimalust järgi kasvada. Tulemuseks on paremini võrsunud taimik ja loodetavasti seeläbi suurenenud terasaaki kandvate võrsete arv. Taliviljadel on see võrsumise soodustamine sel aastal möödas, kuid suviteraviljadel alles ees.

Suviteraviljadel saab kasvuregulaatoritega võrsumist soodustada

Kõige “magusam” aeg kõrretugevdajate kasutamiseks on teravilja 2.kõrresõlme faas. Tahaks isegi öelda, et 1,5.-2.kõrresõlme faas. See on aeg, kui kõrretugevdamine kõige rohkem mõjutab pikkuskasvu ja teeb taimed lamandumiskindlaks. Lihtsustatult öeldes, sel ajal mõjutatakse kõrt nii, et lühemaks ja tugevamaks muutub just kõrre alumine ja keskmine osa. Talinisud, ka taliodrad, on erinevates piirkondades erinevas kasvufaasis, paljudel on just see kõige parem aeg praegu käes. Isegi, kui faas on üle 2.kõrresõlme ja pisut enamgi, siis praegu annab ilm võimalust kõrretugevdamine lähipäevadel ette võtta. Kevad on ju väga heitlik olnud, õiget aega pritsimiseks on olnud raske leida ja vägagi mõistlik oli öökülmaperioodil pritsimist edasi lükata.

Viimane võimalus midagi selleks ära teha, et raske viljapea tõttu ei tekiks kõrre murdumist, on kõrretugevdaja pritsimine lipulehefaasis. Sel ajal mõjutab kõrretugevdaja kõrre ülemist osa, mistõttu väheneb viljapeade äramurdumise oht. Eriti oluline on see otrade ja rukki puhul.

Siin aga hoiatus! Levinud on kasutamine võimalikult hilja, kuni ohete nähtavale ilmumiseni, kuid soe soovitus on mitte nii kaua venitada. Tavaliselt hakkab sel ajal ilm või pritsi streikimine või miljon muud põhjust pritsimist takistama. Teravili kasvab ikka omasoodu ja viljapea on peagi lehetupest väljas. Hilineda ei tohi! Pritsides liiga hilja on reaalne oht, et viljapea jääb lehetuppe kinni, mis toob kaasa haiguste leviku, terade täitumise probleemid ning hilisemalt isegi terade kvaliteedilanguse ja saagikao.

Ja viimasena kulunormidest. Kõrretugevdajate soovitatud kulunormivahemik on tihtipeale päris lai. Väga harva on vajadust kasutada maksimumnorme. Praeguseks on küll vihma kenasti sadanud, niiskust mullas on, aga taliteraviljad on öökülmadest väntsutatud. Ühe kaudse ja negatiivse kõrretugevdamise on teinud ka temperatuuride järsk kõikumine, seega kõrretugevdajate normis võiks jääda keskpäraste kulunormide juurde. Muidugi pole vaja alla tulla ka soovitatud madalamatest normidest, nii palju karta pole vaja. Ning kui normisoovitus on üks või väikese vahemikuga, siis tuleb sellist normi ka kasutada, et saavutada hea mõju.