Pidevalt on juttu keerulistest paagisegudest ja kehtib hoiatus, et mitte teha liigselt keerulisi paagisegusid. Mis need siis õigupoolest on?

Paar põhireeglit:

  1. Ühes paagisegus võiks olla maksimaalselt 3-4 toimeainet. Arvestada tuleb iga eraldiseisva toimeainega ehk kui näiteks herbitsiid sisaldab 2 toimeainet, tuleb loendada neid mõlemaid. Tihtipeale ei loeta aktiivse toimeainena leheväetist või aminohappeid sisaldavaid ained, kuid nende puhul tuleb arvestada, et iga leheväetis on võrdne ühe toimeainega. Näide: 2 toimeainega fungitsiid + 2 erinevat leheväetist = 4 toimeainet.
  2. Herbitsiidid on üldjuhul mitmetoimeainelised ning tõrjespektri laiendamiseks on tüüpiline, et tehakse segu kahest erinevast herbitsiidist. Siinkohal ei tohiks ka ära unustada, et kahe herbitsiidi segamisel on tihtipeale paagis koos juba 3-4 toimeainet.
  3. Teravilja seest tuulekaera (ja teiste kõrreliste) tõrjeks mõeldud spetsiifilised herbitsiidid tuleb pritsida soolona. Esiteks, iga paagisegupartner vähendab efektiivsust kõrrelistele umbrohtudele ning teiseks, segupartnerite koosmõjul on risk teravilja kahjustada väga suur. Eriti kehtib see kuumal ajal pritsides! Tuulekaera tõrjeks mõeldud herbitsiide ei tohi kindlasti segada leheväetiste ja kõrretugevdajatega!
  4. Teravilja kõrretugevdajate pritsimisel pole samuti sobivate paagisegupartnerite nimekiri eriti pikk. Kindlasti ei tohi kõrretugevdajaid ühes paagis pritsida koos tuulekaera tõrjeherbitsiididega ega kõrge lämmastikusisaldusega leheväetistega. Igal juhul tuleb ka muude leheväetiste lisamisel olla pigem tagasihoidlik.
  5. Maisi herbitsiidi pritsimine peaks olema lahus igasugustest leheväetistest. Eriti praegu kuumal ajal! Mais on üks kõige tundlikumaid kultuure, mis kahjustusest stressi sattudes pidurdab kasvamise mõneks ajaks täielikult.
  6. Kehvades pritsimisoludes (kuum, külm jms) ei ole erinevad aminohapped ja turgutavad ained mingiks “imerohuks”. Eriti ei tasu oodata, et pannes ühte paaki miljon toimeainet kokku, siis aminode lisamine kultuurtaimi sellise taimekaitsepommi eest kaitsta suudavad. Samuti ei võimalda aminode pritsipaaki lisamine minna pritsima päevasel ajal, kui õhutemperatuur on tõusnud üle 22-23 kraadi. Need on siiski abiained, mis toimivad vaid siis, kui kõik muud komponendid pritsipaagis on mõistlikult läbi mõeldud ja toimeaineid liiga palju koos toimetamas pole.

Enamasti teevad paagisegud liiga keeruliseks just viimasena lisatud tooted, sest tihtipeale mõeldakse olulised asjad (herbitsiid, fungitsiid..) läbi ning siis tundub, et kuidagi nagu vähe asju sai paaki. Just see hetk ongi kriitiline ja muudab paagisegu keeruliseks ning hiljem kahjustuse põhjust otsides on paharetiks just viimasena lisatud asjad, mis olid mõeldud nö segu “rikastamiseks”.

Üks asi, mis keeruliste paagisegudega kaasneda võib, on kahjustus kultuurtaimedel, kuid teine kehv tulemus võib olla, et liiga paljude toimeainete kokkusegamisel väheneb iga eraldiseisva toimeaine mõju. Siis tekivadki olukorrad, et see herbitsiid või fungitsiid pole hästi mõjunud, umbrohi lokkab ja taimik haigestub. Paagisegude lahkutõmbamine ja mõne asja ära jätmine võib oodatust palju parema ja kindlasti ka ohutuma tulemuse anda.