Nisu-pruunlaiksus on selle aasta talinisude haigus nr. 1 – nii ulatuslikku levikut talinisupõldudel varasemast ei mäleta. Paljud põllud on haigestunud ja kui põllus haigus sees, siis haigustäpikesi leiab peaaegu kõigi taimede ülemistelt lehtedelt. Võib tunduda, et pisikesed täpid on vähetähtsad, aga tegemist on väga agressiivse haigusega, mis haarab enda alla just kõige olulisema: lipulehe ja sellele järgneva lehe. Kuna aga need lehed mängivad saagimoodustumisel põhilist rolli, siis pisikestest täppidest võib kujuneda väga suur kahju.

Väga lihtne on nisu-pruunlaiksust põllus tuvastada. Piisab sellest, kui põllus taimiku juurde kükitada ja vaadata ülemisi lehti vastu valgust.

Väikesed täpid ülemistel lehtedel ongi nisu-pruunlaiksus

Kui lehed vastu valgust on heledatäpilised, siis see ongi nisu-pruunlaiksus. Täpsemalt vaadeldes on näha, et heleda laigu sees on üksik pruunikas ja tumedam täpp. Alguses on haigustäpikesed pisikesed, kuid ilma tõrjeta ja soodsates oludes pisikesed täpid laienevad ja suurenevad, kuid haigusele iseloomulik laigu sees olev tumedam täpp jääb alles. Nisu-pruunlaiksuse võimekust ei tasuks alahinnata: tagajärjeks on lipulehe liiga varane hävimine ja taime saagipotentsiaali vähenemine.

Põldudel on haigustõrjeprogrammid olnud väga erinevad, sellest tulenevalt ka nisu-pruunlaiksuse leviku ulatus ja saab hinnata praegust tõrje vajalikkust.

Kui korralik haigustõrje hea kulunormiga on pritsitud lipulehefaasis, siis praegu liigselt muretsema ei pea. Tugev fungitsiid, mis on pritsitud maksimumilähedase kulunormiga, toimetab aktiivselt ca 4 nädalat. Varajasepoolsetel sortidel (Fredis, Edvins..) peaks sellest tõrjeajast piisama.

Märkusena saab öelda, et isegi pärast tugeva fungitsiidi pritsimist võib lehtedel jätkuvalt olla täpikesi, sest osaliselt need siiski väljenduvad ka peale haigustõrjet. Fungitsiid lihtsalt pärsib haiguse edasist arengut ja levikut.

Kui haigustõrje sai tehtud varem kui lipulehes või lipulehe fungitsiid võis jääda nõrgaks pruunlaiksusele ning põllus on lipulehed haigestunud, siis tuleb tõsiselt kaaluda põllu saagiootust-lootust ja fungitsiidi vajalikkust. Fakt on, et kaitseta jäänud ja haigestunud taim vananeb rutem ja ei suuda täit saagipotentsiaali saavutada. Praegu, kui veel lipuleht ja teine leht on rohelised, on võimalik fungitsiidiga hoida lehtede tervist võimalikult pikalt.

Kõige olulisem on hoida lipulehte võimalikult kaua tervena ja rohelisena

Keskvalmivatel-hilistel talinisudel, mis on loomisfaasis-õitsemisfaasis, on ideaalne aeg tabada 2-ühes haigustõrje: kaitse nii lipulehele kui viljapeadele. Selleks, et sellist kaitset saada, on tarvis valida mitmetoimeaineline fungitsiid, millel on hea mõju nii nisu-pruunlaiksusele kui ka fusarioosidele. Keskvalmivatel-hilistel talinisusortidel on võitlus nisu-pruunlaiksuse ja fusarioosidega eriti oluline, sest nendel põldudel on kasvuaeg veel väga pikk ja koristus alles mägede taga. Nisu-pruunlaiksus toob muidu koristuse liiga varaseks ja kombainis ootab ees ebameeldiv üllatus saagi osas.

Suvinisudel on praegu nisu-pruunlaiksuse jaoks pisut vara, aga tasub siiski seda haigust karta ja põlde peaks järjepidevalt jälgima.