Eesti ametlik kõigi aegade kuumarekord 35,6 kraadi mõõdeti 11. augustil 1992. aastal Võru ilmajaamas. Ega möödunud nädala lõpp palju alla ei jäänud ning selle suve kuumarekord, 33 kraadi, oli pühapäeval (28.07) Mustvees. Ega siis midagi ka imestada pole, et põldudel kõik kultuurid läbisegi koristusküpseks saama on hakanud.
Juuli viimase täisnädala peamine märksõna võiks olla vististi varane oder, sest kõige rohkem kombaine just neil põldudel krõbistasid. Üldjuhul on aga paljudel nüüd tekkinud olukord, kus korraga valmivad põllul varane oder, varane talinisu ning rüps ja taliraps. Lisaks sellele lõpetatakse jätkuvalt taliodra koristust ning piirkondades, kus hooajal kuivus kimbutas, on juba ka esimesed rukkikoormad põllult ära toodud. Saaremaalt oli kuulda talvel räsitud ja kasvuaja kuumast mõjutatud rukkipõldudelt saaki 4 t/ha.
Varase odra saaginumbritest räägitakse suurusjärgus 5-6 tonni hektarilt (kuiv saak). Koristusniiskus on olnud senini keskmiselt ca 13-18 %. Mille üle on pisut kurtmist olnud, on terade suurus ja mahukaal – eks neid näitajaid lähiajal veel selgumas on. Kellel põhk oluline, siis neile teeb kombaini põhuvaal ainult rõõmu.
Kui nüüd jälgida taliodra ja suviotrade koristusküpseks saamist, siis tundub, et sel aastal oli valmimise vahe ca 3-5 päeva.
Talinisu saagikuse peamine vastus on olnud ca 6-7 tonni hektarilt (kuiv saak) ning koristusaegne saaginiiskus on olnud märksa suurem, kui varasel odral, jäädes vahemikku 18-23%. Peamiselt on praegu koristatud varaseid talinisu sorte, levinumad kindlasti `Ada`, `Edvins` ja `Fredis`. Kvaliteedinäitajad on olnud enamasti toidunisu erinevad klassid. Langemisarv, kleepvalk ja mahukaal on olnud üldjuhul isegi I klassi toidunisu väärilised, kuid proteiininäitaja viib tihtipeale klassi alla.
Saaremaal on saaginumbrid olnud kahjuks pisut madalamad, umbes 5 tonni ümber, kuid kvaliteedinäitajad jällegi I klassi toidunisu väärilised. Kuumus ja kuivus on saarlastelt sel aastal nii mõnegi tonni kaasa võtnud. Samas jällegi joonistub võrdluses selgelt välja, et lisatonn saaki tähendab koheselt ka kogusaagi kehvemaid kvaliteedinäitajaid. Saba kinni, nokk lahti…
Siiski on nüüd väga-väga huvitav oodata, mis ühel hetkel keskvalmivate ja hiliste talinisude saaginumbrid hakkavad tulema, kui varasemad sordid juba praegu nii korralikke numbreid näitavad 🙂
Ka mahe-talinisu ei näita mitte üldse kehva tulemust. `Edvins`, mis on mahekasvatuseks väga sobilik talinisu sort, on andnud mahedas hektarisaaki 3-5 tonni vahemikku.
Rüpsi ja talirapsi on põllult koristatud pea olematu niiskusega, ca 8-10 %. Samas on ka neid, kes põldu sisse sõites 100 meetri pärast tagasi pöörduvad ja asja katki jätavad. Massi on päris palju, eriti talirapsil, seega alumised kõdrad ning eriti rapsivarred on kohati veel päris rohelised ja nätsked.
Rekordsaake rüpsi- ja talirapsipõldudelt siiani veel koristatud pole – rüpsil on saak olnud vahemikus 2-2,5 t/ha ja talirapsil 3,5 t/ha kanti. Õlisus on olnud seni 42-45 %. Talirapsipõlde on aga väga palju veel koristamata, seega ootusärevus püsib.
Hetkel on küll ilm olnud koristuseks lausa liiga hea, et olla tõsi ning selline ärevus ja hirm on sees, kas ja kuidas edasine tulema hakkab. Jahedamaks küll lubab, aga loodetavasti mitte vihmasemaks. Tundub, et nüüd peale kuumarekordeid on saak põllul järjest nii küpseks saamas, et koristuse kõrgpunkt on saabunud või saabumas ning kõik kombainid on täisjõududega põldudele jõudmas.
Sisetunne ütleb, et nüüd tuleb “täie rauaga” võtta, mitte ootama jääda, et äkki mõne niiskuseprotsendi päike ja tuul põllul veel ära kuivataks. Mis käes, see käes ja see on kõige olulisem. August on tulemas ja me ei tea, mis temal veel plaanis on.
Kommenteeri: