Talirapsi sügisene umbrohutõrje on päris keerukas, sest tõrjumist vajavad mitu erinevat gruppi umbrohtusid. Kõrrelised, igat masti laialehelised ja lisaks veel rapsitaimedega samasse sugukonda kuuluvad ristõielised umbrohud. Kedagi ei pea vist veenma, et ühtki umbrohtu ei saa kahe silma vahele jätta, sest võrdväärselt sama palju probleeme tekitavad nad kõik.
Talirapsi esimesed külvid läksid maha augusti esimestel päevadel ning külvi lõpp venis nii mõnelgi heast külviajast pikemaks, seega leidub põlde, mis külvatud julgelt peale 20-ndat augustit. Hetkel on varased külvid ja hea stardi saanud rapsid jõudnud juba 3-4 pärislehte kasvatada. Samas peab hetkel ütlema, et augusti keskpaiga külvid pole väga head kasvuhoogu sisse saanud. Osaliselt on mureks kuivus, samuti peale külvi tugevalt sadanud vihm, mis mullapinna kinni tampis, veel ka külvisügavus, samuti maakirbud… Pisut vihma aga oleks pea kõikjal tarvis, see paneks kasvuhoo käima.
Samuti, nagu taliraps, on ka umbrohtude kasv põlluti väga erinev, seega õige herbitsiidi valikul tuleb jälgida nii rapsi kui umbrohtude kasvufaase, samuti mulla- ja pritsimistingimusi. Osadel põldudel on umbrohutõrje juba kenasti mõjumas, paljudel veel tegemisel.
Laialeheliste umbrohtude tõrjumiseks on valikuid laias laastus kaks: mullaherbitsiidid ja kontaktse lehekaudse mõjuga herbitsiidid. Olemas on ka nii öelda kaks-ühes lahendusi, seega neile herbitsiididele kehtivad mõlemad kirjeldused ja soovitused.
MULLAHERBITSIIDID, nagu nimigi ütleb, mõjuvad umbrohtudele peamiselt mulla kaudu. Need herbitsiidid on mõeldud kasutamiseks rapsi ja umbrohtude tärkamiseelseks või väga varajaseks tärkamisjärgseks pritsimiseks. Mõistlikul ajal külvatud taliraps on tänaseks tärganud ja vähemalt idulehtedes või moodustamas esimesi pärislehti, seega tärkamiseelne mullaherbitsiidide kasutamine on ühelpool ja sellel pikemalt peatuda pole vaja. Lihtsalt märkusena, et mullaherbitsiidid mõjuvad pritsimise järgselt mulla kaudu päris pikka aega, seega iga lisaniiskus või vihmapiisk aitab praegu jätkuvalt varasemalt pritsitud herbitsiidi mõjule kaasa.
Kui raps ja mõningad umbrohud on juba tärganud, siis mullaherbitsiidide tärkamisjärgse pritsimisega ei tohi hilineda – umbrohud peavad olema pritsimise ajal väikesed, idulehed kuni paar pärislehte. Üldjuhul kehtib reegel, et mida suuremad on umbrohud, seda madalam on herbitsiidi efektiivsus. Kõik umbrohud nii või teisiti ei tärka samaaegselt, seega tärkamisjärgsel pritsimisel tuleb vaadata suurimaid umbrohtusid ja põllu üldfooni – kui ikka suur osa põllul olevatest umbrohtudest on juba pärislehtedes, tuleks parema põllu puhtuse nimel mullaherbitsiidist loobuda ja valida kontaktne tõrje. Lisaks tuleks mullaherbitsiidide kasutamisest loobuda põllul, kus on palju kõrretüüd, põhku ja taimejäänuseid – kui mullaherbitsiid ei saavuta mullaga kontakti, ei ole võimalik ka umbrohtusid mulla kaudu tõrjuda.
Üldjuhul, kellel veel umbrohtude kasvufaas võimaldab mullaherbitsiidide kasutamist ja mullas veel mingit niiskust on, siis tuleb pritsida kas nüüd või mitte kunagi, sest mullapind kuivab selle soojusega kiiresti. Mullaherbitsiidid vajavad efektiivsuse saavutamiseks piisavat mullaniiskust, seega kõrbekuivuses põllule pole mõtet mullakat pritsida. Samuti ei ole hea mõte vihma ootama jääda, sest selle ajaga kasvab umbrohi juba liiga suureks.
KONTAKTSED tärkamisjärgseks kasutamiseks ja lehekaudse mõjuga herbitsiidid ütlevad ka nime järgi ära, et need vajavad mõju saavutamiseks kontakti umbrohtudega, seega pritsimise hetkel peavad tõrjutavad umbrohud olema tärganud. Muidugi mõista peab olema samuti raps tärganud ja saavutanud kasvuhoo, olles umbes 1-2 pärislehte kasvatanud.
Vahemärkusena olgu öeldud, et raps on kõige tundlikum ärritajate suhtes just tärkamise ajal, seega igasuguseid herbitsiide ei tohiks pritsida vahetult enne tärkamist, kui rapsitaimed nina mullast välja torkavad ja siis, kui osad taimed on tärganud ja osad veel tärkamas.
Tärkamisjärgsete herbitsiidide puhul tuleb siiski jälgida, et rapsipõld päris umbrohuvõssa ära ei kasva. Umbrohud peavad olema tärganud, kuid samas parima efektiivsuse saavutamiseks ei tohiks nad olla ülekasvanud, vaid väikesed ja heas kasvuhoos. Kõik umbrohud, mis tärkavad pärast pritsimist, ei hävine, sest mulla mõju neil herbitsiididel ei säili.
Oluline seltskond umbrohtusid, mida raudselt peab sügisel talirapsipõllust ära tõrjuma, on ristõielised ehk peamiselt põldsinep ja põldrõigas. On neid, kes küll ütlevad, et talvekülm teeb neile niikuinii oma tõrje, kuid tegelikult nii päris suhtuda ei tohiks. Sinep ja rõigas kasvavad oluliselt võimsamalt kui raps. Nad lämmatavad rapsitaimi, võtavad kasvuruumi ära ning tarbivad väga suures koguses toitaineid. Sügisel lähevad ristõielised umbrohud ju soojaga lausa õitsema, seega kust muidu nad selle jõu võtavad, kui mitte talirapsi arvelt. Kevadel on neis kohtades, kus sinep ja rõigas sügisel võimutsenud on, suured tühimikud. Siit edasi tulevad järgmisel kevadel uued probleemid, sest loodus tühja kohta ei salli ja hõredates põlluosades hakkavad mitmed umbrohud võimutsema. Seega, sinep ja rõigas tuleb põllult tõrjuda sügisel ja efektiivse tõrje saavutamiseks võimalikult varases kasvus – idulehed kuni maksimaalselt 2.pärislehte. Suuremaks kasvanud sinepi ja põldrõika tõrjumisel enam 100%-list tulemust ei saavuta. Meeles tuleb ka pidada, et mida suuremad umbrohud, seda suuremat herbitsiidi kulunormi tuleks kasutada.
Võimalusi umbrohutõrjeks jagub, lihtsalt tuleb õige valik teha ja umbrohutõrjega ei saa nö “silma kinni pigistada”. Kasutada õigeaegselt ja korralike kulunormidega. Kui ikka õige tõrjeaeg möödas, siis tuleb valida teine herbitsiid, mille tõrjevõimekus veel olemas.
Võimalik on teha erinevaid segusid mullaherbitsiidide ja lehekaudsete tõrjevahenditega, kuid peamine on, et ärge minge tegema ulmelisi segusid. Kuna ka kõrrelisi umbrohtusid on tarvis paralleelselt tõrjuda, siis väga tähtis on järgida herbitsiidide segamissoovitusi ning hea oleks erinevatel pritsimistel hoida vähemalt päev-kaks vahet. Kõik selleks, et saavutada hea tulemus ja samas pisikesi rapsitaimi heas seisus hoida.
Kommenteeri: