September on seekord küll tõeline sügiskuu: algas üpriski soojalt, vahepeal kastis suurte vihmade ja rahehoogudega (loe: rikkus külvamist ja suvirapsipõlde) ning kuu teiseks pooleks on kohal esimesed öökülmad. Edasist ilmaennustust uskudes, siis lähiajal, vähemalt umbes nädala jooksul, väga soojemaks ei lähe – pigem päevased maksimumid kuni 10 soojakraadini ja ööd 0 kraadi ümber, seega maapinnal võib öökülm tihe külaline olla.

Eks muidugi keegi täna ei tea, millega oktoober veel sel aastal üllatab…Talinisu külvid, küll juba hambad ristis, veel mitmel pool käivad ning paljud põllud on alles tärkamas, seega loodame, et soojust veel ikka on tulemas. Küll tuleb!

Nüüd on käes see aeg sügisel, kui igasuguste pritsimistega tuleb õiget aega valida (loe: leida). Üheltpoolt tuleb olla ettevaatlik, et rapsile või teraviljale haiget ei tee, teisalt jällegi arvestada temperatuure, et pritsitav ikka eesmärki ka täidaks.

  1. Olulisim on meelde jätta, et mistahes pritsimist ei tohi teha hilistel õhtutundidel vahetult enne öökülmade tulekut. Seega, kui järgnevaks ööks on ilmaennustus kindlalt väitnud, et temperatuurid langevad öötundidel nullini ja enamgi, siis viimane tilk pritsist peaks olema taimedeni langenud ca pärastlõunal kella 16-17 paiku. Lihtsalt peale pritsimist peab jääma piisavalt pisut soojemat aega, et pritsitud lahus ja toimeained suudaksid imenduda. Mida hiljem õhtul pritsimine lõpetada, seda rohkem on tõenäosus, et osa toimeainetest jääb kasutamata ja loodetud toimet ei saavutata. Samuti on olemas oht, et teravili või raps saab vahetult enne öökülma pritsides kahjustada ja seda sõltumata pritsisegust – pritsimislahus jõuab taimedeni ja koos öökülmaga kahjustab taimerakke.
  2. Ilmselge on tõenäoliselt ka see, et varahommikul härmas taimi ei tohi samuti pritsima minna. Külmast kanged taimed ei omasta mitte midagi ja pritsimine on mõttetu.
  3. Sügisel muudab pritsimisaja valiku veel keerulisemaks märgade taimede faktor. Kui hommikul härmas olnud taimed päeva jooksul tahenevad, ei tähenda see ju, et taimelehed kohe päris kuivad on. Eks praegu päris kuiva lehte leida ongi võimatu, kuid sellegipoolest on vahe niiskel lehel ja veetilkadega kaetud lehtedel. Suurte veetilkadega kaetud taimedelt kipub pritsimislahus maha veerema ning siin ei aita ka kleepaine lisamine lahusesse. Füüsika vastu ei aita ükski kleepaine.
Pritsimislahus veereb koos veetilkadega taimelehtedelt kergesti maha

Sellest tulenevalt saakski hetke ilmaolusid arvestades öelda, et jahedapoolsete ööde ning eriti öökülmaohu olemasolul on ööpäevas pritsimiseks sobilik ajavahemik umbes kellaaegadel 11-17.

Peamised pritsimised praegusel ajal on talirapsi kasvureguleerimine koos lehekaudse väetamisega (peamiselt boor) ning umbrohutõrjed üldjuhul teraviljapõldudel, kuid vajaduspõhiselt veel ka talirapsipõldudel.

Talirapsi kasvuregulaatori pritsimise õige aja valikul ehk olekski peamine soovitus võimalusel valida lähiaja kõige soojemad päevad, kui öiseid temperatuure ka päris miinustesse ei lubata. Kui see kuidagi välja ei mängi, siis kindlasti hoida kinni soovitusest pritsida ajavahemikul ca kella 11-17.

Umbrohutõrje puhul saab lahku tõmmata mullaherbitsiidid ja kontaktselt lehe kaudu mõjuvad herbitsiidid. Mullaherbitsiide hetkel temperatuurikõikumised otseselt ei mõjuta ja neid saab edukalt pritsida, sest muld pole veel nii ruttu maha jahtunud, altpoolt õhkub tegelikult ju maapinnast soojust ja herbitsiidide efektiivsus on saavutatav. Kontaktseid lehe kaudu mõjuvaid herbitsiide aga temperatuurikõikumised juba mõjutavad. Pritsimisaja valikul kehtib kogu eelpool olev soovitus (3 peamist punkti). Eriti aga tuleb nüüd kontaktse mõjuga herbitsiididele anda aega enne, kui mõju umbrohtudele on silmaga nähtav. Temperatuurikõikumised ja öökülmad aeglustavad taimemahlade liikumist ning umbrohtude kolletumine ja hävimine on oluliselt aeglasem.

Kohati ehk ammused teadmised, kuid sellegipoolest vajavad igal sügisel üle kordamist, sest toimetamiste tuhinas kipuvad meelest minema. Tasub ikka enne pritsima minekut korraks ilmaennustust piiluda.

Varahommikuti on maa härmas