Selleks, et taliteraviljapõllud talve kenasti üle elaksid ja kevadel saagilootus jätkuvalt põllult otsa vaataks, on tegelikult juba väga palju tänaseks tehtud. Kõik liigutused alates eelvilja koristamisest ja uue põllu külvist kuni väetamiste ja umbrohutõrjeteni on peaasjalikult tehtud. Ainus samm, mida veel edukalt praegu talvitumise kindlustamiseks ette võtta saaks, on fungitsiidide kasutamine.

Kõik muu tehtud, haigustõrje on viimane samm talvitumise kindlustamiseks

Siinkohal tõmbakski eraldi sügisese haigustõrje ja hilise fungitsiidi pritsimise, sest üldine eesmärk on neil küll ühtne – haiguste vastu võitlemine, kuid samas saab kaht asja siiski põhimõtteliselt eraldi vaadata.

Sügisene haigustõrje, millest tänaseks saab rääkida juba minevikuvormis, on lühidalt öeldes juba sügisel haigestunud taimiku päästmine ning seda tehakse, kui lehtedel on näha võrklaiksust, äärislaiksust või mis tahes muud haigust ja seda kasvõi siis, kui taimel on vaid kaks-kolm lehte. Kui meenutada, siis eelmisel sügisel, kui teraviljad päris varakult puhmaks kasvasid, levis taliteraviljades sügisel isegi jahukaste, muudest haigustest rääkimata. Sel aastal on olukord teine, efektiivseid temperatuure on olnud vähe, seega taliteraviljade kasv on olnud pigem aeglane ja lehemassi on põllul vähem. Sellest tulenevalt pole ka seni väga suurt haiguste avaldumist olnud. Üldiselt kokkuvõtvalt, sügisene haigustõrje on see, mida tehakse nähtavate haigussümptomite avaldumisel juba septembris-oktoobri alguses. Muidugi ei saa täna öelda, et kui fungitsiid on pritsitud juba mõnda aega tagasi, siis täna sellest mingit tolku taimede talvitumise parandamiseks pole. On küll, sest haigustekitajad on hävitatud ning terve taim sügisel tähendab ka tugevamat ja vastupidavamat taime talvele vastu minnes. Siinkohal on aga oluline märkida, et kui ilm on soe, taim aktiivselt kasvab ja taimemahlad liiguvad, siis fungitsiidi toimeained on taimes aktiivsed ca 3-4 nädalat.

Oktoobri lõpus on teemaks hilissügisese fungitsiidi pritsimine

Nüüd, kui käes on oktoobri viimane täisnädal, siis teine teema on fungitsiidi pritsimine võimalikult hilja sügisel selleks, et anda taimedele kaasa “kaitsekilp” talvitumishaiguste vastu. Sügisel võimalikult hilisel ajal fungitsiidi pritsimise eesmärk on, et fungitsiidi toimeained imenduksid taimelehtedesse ja jääksid sinna püsima ja toimima. Just seepärast, et toimeaineid sügisel taime poolt nö “ära ei kasutataks”, ongi tarvilik fungitsiidi pritsimine võimalikult hilja sügisel. Sellise pritsimise eesmärk on varustada taimed “rohtudega” peamiselt selliste haiguste vastu, nagu lumiseen ja tüfuloos ning tagada lisakaitse ka muude võrse- ja juurehaiguste vastu.

Seega saab öelda, et õigesti on teinud nii need, kes tänaseks saavad öelda, et on sügisese haigustõrje juba mõnda aega tagasi ära teinud, kui ka need, kes praegu teevad/plaanivad hilissügist fungitsiidi pritsimist. Viimase jaoks on tegelikult just nüüd õige aeg, sest ilmaennustus lubab novembri algusest olulist ilmamuutust ja jahedust, seega praegu saab veel viimast pisut soojemat aega pritsimiseks kasutada.

Peamised mõtted ja soovitused kaasa:

Talioder vajab kindlasti lisakaitset talvitumishaiguste vastu
  1. Talioder vajab KINDLASTI hilissügist kaitsekilpi, sest on meil ju kõige suurema riskiga talvituv kultuur. Viimaste aastate kogemused näitavad selgelt, et taliodra talvitumise tagamiseks on fungitsiidi pritsimine oluline.
  2. Täna pritsimiseks fungitsiidi valides tuleb väga olulise faktina ära mainida, et selleks ei sobi lihtsalt igasugune fungitsiid. Ei ole see fungitsiidi maailm nii täiuslikuks ka läinud, et iga fungitsiid töötab iga haiguse vastu. Jälgida tuleb fungitsiidi võimekust fusariooside, tüfuloosi, juuremädanike ja silmlaiksuse tõrjel.
  3. Kui ööpäevane temperatuur püsib plusspoolel, siis pole nii väga oluline pritsimise kellaaeg, sest fungitsiid imendub kenasti lehtedesse ja pole muret, et midagi kaduma läheks.
  4. Täna on oktoobri lõpp ja fungitsiidi pritsimiseks täiesti õige aeg. Samas ilmad on muutlikud, pritsimisi võib segada tuul ja vihm või lihtsalt ligumärjad taimelehed. Pritsida tasub ikka siis, kui taimelehed on enam-vähem kuivad, suuri tilkasid peal ei ole.
  5. Kui ilmad-olukorrad hästi pritsida ei luba ja november ühel päeval kätte jõuab, siis pole ka rong veel läinud. Lihtsalt, kui ilmad tõesti oluliselt jahedamaks lähevad ning iga öö külma lubab, siis tuleb juba pritsimisaega teistmoodi valida. Hilissügist fungitsiidi on võimalik pritsida edukalt veel, kui päevane temperatuur on vähemalt 5-6 plusskraadi. Sel juhul tuleb aga pritsida vaid päeva kõige soojemal ajal, ca kellaaegadel 12-16, ning kindlasti tuleb vältida pritsimist varahommikul või liiga hilja õhtul.
  6. Mitmete eelmiste aastate kogemuste põhjal on tõestatud, et hilissügisel fungitsiidi pritsimisel on piisav kasutada fungitsiidi täisnormidest 25-50%. Kulunormi valikul tuleks lähtuda taimiku suurusest, eelviljast ja sellest, kas praegu pritsima minnes on taimelehed terved või juba haigustest täpilised. Kindlasti tuleks kasutada praegu pisut suuremaid kulunorme haigete taimede puhul ning siis, kui külvikorda on sattunud talioder odra järgi või talinisu nisu järgi.
Tuleva aasta saagilootus

See on küll nüüd viimane liigutus taliviljapõldudel. Pärast asjalikku ja töökat ning võrdlemisi edukat aastat ongi ju aeg pisut muid mõtteid ka mõelda. Või siis tegelikult, eks ta teada on, et hooaegade vaheaegasid enam polegi – juba on pihta hakanud uue hooaja paikapanek paberitel ning koolituspinkide nühkimine uute teadmiste kogumiseks. Aga puhkust tuleb ka võtta!