Day 1. nov. 2021

Vahekultuuride kasvatamine ja külvikorda integreerimine on täna meie taimekasvatuses veel suhteliselt uus viljelusvõte. Iga uue harjumuse väljakujunemisega ja praktika külvikorda seadmisega on alguses küsimusi palju ning ideest teostuseni jõudmine võtab pisut aega. Kõige paremaid vastuseid küsimustele annavad praktikud, sest kogemused… Jätka lugemist →

Öeldakse, et agronoomi samm on põllu ramm. Hea taimekasvatusnõustaja on keegi, kes sammub sinu põldudel aastast aastasse, hooajast hooaega, õppides samal ajal tundma sinu viljelusviiside käekirja ja põllupidamise tõekspidamisi. Nõustaja hoolib sinu põldudest, mõtleb ja arutleb sinuga kaasa ning on… Jätka lugemist →

Mulla hapestumist põhjustavad nii looduslikud protsessid kui ka inimetegevus. Mulla reaktsioon on aga oluline põllumulla näitaja, mis mõjutab väga olulisel määral mulla viljelusväärtust. Mullareaktsioonist sõltub otseselt taimede heaolu ja taimetoitainete kättesaadavus, kultuuride saagikus ja saagi kvaliteet ning mullaorganismide aktiivsus. Happelistel… Jätka lugemist →

Vahekultuurid on kultuurid, millest saaki küll ei koristata, kuid vahekultuuride kasvatamine külvikorras parandab olulisel määral mulla ja põldude seisukorda ning võimaldab tagada jätkusuutlikkust põllukultuuride viljelemisel. Eesti tingimused ei soosi just väga pikka nimekirja saagikultuuride valikut, et põldusid kultuuride vaheldumisega värske… Jätka lugemist →

Külvikord ja viljavaheldus on agrotehnilised võtted, millega saab väga palju ära teha mulla kaitsmisel ja hoidmisel ning millega kaasa aidata kultuurtaimede saagipotentsiaali realiseerimisele. Külvikord peaks olema üles ehitatud viljavahelduse põhimõttel nii, et kasvatatavad kultuurid täiendavad teineteist ja viljeluspraktikatega arvestatakse, et… Jätka lugemist →