Nisu-pruunlaiksus väga laialt levinud

Nisu-pruunlaiksus on selle aasta talinisude haigus nr. 1 – nii ulatuslikku levikut talinisupõldudel varasemast ei mäleta. Paljud põllud on haigestunud ja kui põllus haigus sees, siis haigustäpikesi leiab peaaegu kõigi taimede ülemistelt lehtedelt. Võib tunduda, et pisikesed täpid on vähetähtsad,… Jätka lugemist →

Põldoal šokolaadilaiksuse esimesed märgid

Oapõldudel on hakanud lehtedele (peamiselt alumistele lehtedele) tekkima pruunikad, pisut isegi lillaka tooniga, ebakorrapärase kuju ja suurusega laigud. Teine versioon on, et lehtedele on tekkinud palju pisikesi punakaspruune täppe-laike. Selliste lehekahjustuste põhjuseks on vargsi arenev šokolaadilaiksus. Šokolaadilaiksus on kiire arenguga,… Jätka lugemist →

Fusarioosioht teraviljadel

Kõrged temperatuurid vaheldumas jahedamate ilmadega, öine udu, kasteniiskus ja piisav õhuniiskus (isegi 30 kraadi kuumusega on väljas suhteliselt hautamise tunne), vihmasabinad ja rajud vihmahood, suure lämmastikufooniga tihe teraviljataimik, mida sasimas tuulehood, mis haigustekitajaid kogu taimikus ringi lennutavad… midagi ideaalsemat ei… Jätka lugemist →

Taimekasvu kiirusrekordid – kasvufaasid piiravad pritsimisi

Hea on, et kuumalaine pisut järele on andnud – saab ise vähe hinge tõmmata ja taimed saavad natuke kosuda ja kuumusest taastuda. Loodetavasti jagub vihma nüüd kõikjale ja veel rohkem tahaks loota, et kui vihma sajab, siis pigem rahulikult ja… Jätka lugemist →

Keerulised paagisegud – mis need on?

Pidevalt on juttu keerulistest paagisegudest ja kehtib hoiatus, et mitte teha liigselt keerulisi paagisegusid. Mis need siis õigupoolest on? Paar põhireeglit: Ühes paagisegus võiks olla maksimaalselt 3-4 toimeainet. Arvestada tuleb iga eraldiseisva toimeainega ehk kui näiteks herbitsiid sisaldab 2 toimeainet,… Jätka lugemist →

Kuumalaine: ühtpidi takistab, teistpidi kiirendab

Ainult äärmused, nii saab öelda selle aasta kevade ja esimese suvekuu ehk juuni alguse kohta. Koguaeg on tulnud öelda ja hoiatada, et mitte pritsida öökülmaohuga või kuumade ilmadega. Taimedele on see temperatuurikõikumine tegelikult päris suur väljakutse, samuti meile, sest head… Jätka lugemist →

Paar märkust talirapsi valgemädaniku tõrjest

Vihmad, suur õhuniiskus, hommikune kaste, temperatuuride kõikumine + samal ajal õitemerest kolletavad talirapsi põllud = suurenenud valgemädanikku nakatumise oht. Viimasel ajal on ööd olnud paljudes kohtades üle Eesti toimekad, sest aktiivselt on käimas talirapsipõldudes valgemädaniku tõrje. Täna saab küll kindlalt… Jätka lugemist →

Nisu-pruunlaiksus võtab hoogu

Talinisudel on seni peamiseks haiguseks olnud jahukaste, millele üldjuhul on õigeaegne tõrje ilusti toiminud. Meenutuseks: kui jahukaste on lehtedel ja kõrtel tõrje järgselt muutunud pruunikaks või roosakaks, on jahukastele pidur peale pandud. Nüüd, kui talinisu on jõudnud/jõudmas lipulehefaasi, on järjest… Jätka lugemist →

Jahukaste tõrjumine teraviljal

Päris tihti tekitab teraviljade jahukaste tõrje ja selle tulemuslikkus palju küsimusi, millest peamine on: “fungitsiidiga on pritsitud, kuid jahukaste ei kao kuhugi, seega tõrje vist ei toiminud?” Enne veel, kui uue fungitsiidi järgi haarata ja uut pritsimist planeerida, peaks vaatama… Jätka lugemist →

« Vanemad postitused

© 2019 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑