Külmast näpistatud taliraps

Ega saa sest kevadilmast enam üldse aru – vahepeal mõnus soojus, siis jälle päevapealt nii külm, et pane või talvekasukas selga. Ööd on viimasel ajal päris külmad olnud, isegi täiesti ette hoiatamata. Kevad on näidanud veel talvehambaid ning päevatemperatuuridki pole… Jätka lugemist →

Iga järgnev külvipäev on uue saagi sünnipäev

Kui külmad ja plägased olud nüüd ükskord üle elatud ja maikuu veel mõnusamaid ilmasid pakkuma hakkab, saab jällegi suviviljakülvidega edasi minna. Tegelikult kalendrist kuupäeva vaadates ja seni olnud ilmaolusid arvestades, ei saa täna küll külvide ajastuse ja olukorra üle kurta…. Jätka lugemist →

Niiskus mullas on väetise parim sõber

Aprilli lõpp on pakkunud päris talve meenutavaid ilmaolusid – vihma, lörtsi, öiseid miinuskraade, külma tuult. Positiivne on muidugi see, et ega vihma ja lisaniiskust oli juba hädasti kõikjale vaja. Õnneks polnud talivilja kasv veel nii aktiivseks läinud, et viimase aja… Jätka lugemist →

Herne ja põldoa mullaherbitsiidide ajastamisest

Kevadkülvideks on viimase aja ilmatingimused olnud head ning nagu ikka tavaks, siis esimestena on mulda veeretatud herne- ja oaseemneid. Headmeelt teeb, et sel aastal on loodetavasti võimalik kõik liblikõieliste külvid maha saada aprillis, mis annab lootust heaks koristusajaks sügisel. Mida… Jätka lugemist →

Kui taliviljapõllul umbrohutõrje sügisel tegemata jäi või ebaõnnestus

Kui eelmisel aastal sügisese umbrohutõrjega taliviljapõllul läks umbes nii… Või hoopis nii… Siis nüüd kevadel on aeg sügisel üldse tegemata jäänud või ebaõnnestunud umbrohutõrje vigade paranduseks, et konkurendid põllult esimesel võimalusel välja trügida. Talvitunud umbrohud on väga kiired uut kevadist… Jätka lugemist →

Talivilja esimeste pritsimiste planeerimine

Soojad ilmad ja mõnus päikesepaiste on elu põldudel käima löönud – seda nii taimedel, kui põllutöödel-tegemistel. Taliviljapõllud aina rohkem ja rõõmsamalt rohetavad. Rapsitaimedel on rosetis märgata liigutamist ja uut helerohelist lehekest, teraviljapõldudel on taimede lehed järjest enam püstisemalt pikkusesse sirutumas…. Jätka lugemist →

Taliteravilja äestamine – kahe käega poolt

Põhitõed ei küsi vanust ega aega. Järva Teataja nr.48, 22.aprillil aastal 1944 kirjutas nõnda: Varsti on paras aeg talivilja oraste äestamiseks! Vaatamata sellele, et üksikud põllumehed juba aastakümneid talivilja, eriti talinisu oraseid äestavad, ei ole see siiski veel üldist kasutamist… Jätka lugemist →

Talirapsil nuuter – kuidas edasi?

Möödunud sügisel, aga ka juba sel kevadel, on põldude ülevaatuse käigus avastatud mitmeid uusi nuutrikahjustusega rapsipõlde. Nuutri leidmine põllult on väga ebameeldiv uudis ja paneb mõtlema, kuidas edasi. Veidi üldisemalt natuke nuutrist. On väga tülikas haigus rapsil ja kõigil teistel… Jätka lugemist →

Kuidas elad, taliraps?

Esimese mõttena saab õnneks kinnitada, et üldjuhul elab taliraps praegu, pärast talve, üpris kenasti. Väga vedas sel talvel, et kui vahepeal miinused päris krõbedaks kiskusid, oli lumevaip rapsitaimi kaitsmas ja soojas hoidmas. Taliraps kardab hirmsasti ilma lumeta külma, seega rapsi… Jätka lugemist →

« Vanemad postitused

© 2021 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑