Praegusi ilmaolusid võib nimetada tõelisteks “taimekasvuilmadeks”. Piisavalt soojust, parasjagu sademeid, pidev kõrge õhuniiskus – mida veel tahta. Taimed on aktiivseks kasvuks vajaliku niiskusega nii mulla kui lehtede kaudu pidevalt varustatud.

Väga raske on praegu üldistada talinisu kasvufaase üle Eesti, need on nii seinast seina, kuid üldiselt saab öelda, et tegemist on kõikjal kõrsumisfaasi mingi etapiga ehk selle ajaga, mil on võimalik kõrretugevdajate kasutamisega kõrreseinu tugevamaks muuta ja edasist tõenäolist lamandumist vältida. Taliodral ja rukkil on see aeg üldjuhul ümber: ohete või viljapeade ilmumisel ei ole võimalik enam kõrretugevdajaid kasutada. Talinisu, mis on tänaseks jõudnud juba ka lipulehefaasi, on veel täiesti kõrretugevdamise õiges kasvus, lihtsalt tuleb õige toode valida.

Kuna nüüd kasvutingimused on nii head, siis kogu antud väetist kasutab talinisu veel täiel määral ära ning niiskuse toel kasvatab mõnusasti kõrrepikkust ja taimemassi. Nüüd tulekski väga kriitiliselt hinnata seni tehtud kõrretugevdamist ning arvestada, et isegi lipulehefaasis olev talinisu kasvatab heades tingimustes veel 30-50% kõrrepikkust juurde!

Kõrretugevdamist ei tohiks nüüd kindlasti tegemata jätta juhtudel, kui:

  1. seni pole üldse tehtud kõrretugevdamist või on tehtud vaid nö võrsumise soodustamiseks kasvuregulaator.
  2. tegemist on pika kõrrega sordiga ning täna on juba näha, et nisu viskab pikkust kiirelt ja kõrs ei ole tugev (hoiatus! kasvab juurde veel ca 30-50% kõrrepikkust!)
  3. kõrsumise alguses, ca 1.-2.kõrresõlme faasi planeeritud kõrretugevdamine ebaõnnestus (ajastus hilines, kõrretugevdaja kulunorm sai tagasihoidlik).
  4. täna on põllul faas 32 ehk 2.kõrresõlme faas, siis see on ideaalne aeg kõrretugevdaja kasutamiseks!
  5. talinisu väetamisfoon on kõrge (enam kui 140N elemendina). Kui eelvili on olnud lämmastikku siduv kultuur (hernes, uba, ristik), ei tasuks ka selle lisamõju unustada!
  6. põllul käega taimikut sasides on ilmselgelt tunda, et nisu taimik on “pehmeke”.

Tänases olukorras saab öelda, et talinisu kasvuaeg on jaheda kevade ja aeglasema kevadise kasvu tõttu suure tõenäosusega pikem ehk sügisene koristusaeg hilineb-pikeneb. See omakorda tähendab, et sügisel on suurem oht ja risk, et talinisu on veel põllul, kui saabuvad lamandumist soosivad ilmatingimused. Kõrsumisfaas on just see õige aeg, et tagada talinisu püstijäämine ja vältida seda, et hiljem kahetseda tuleb.

Hinnake väga tõsiselt kõrretugevdamise vajadust ning kõrretugevdajate kulunormidega ei peaks hetkel väga koonerdama.

 

Ja vastupidi, millal ei tohi talinisupõllul enam kõrretugevdajaid kasutada?

  1. Siis, kui talinisu on jõudnud kasvufaasis kaugemale, kui lipulehefaas. Viljapea paotumisega või ohtelise nisu puhul ohete nähtavale ilmumisega on kõrretugevdajate kasutamise õige aeg ümber.
  2. Siis, kui talinisu on mingil põhjusel stressiseisus: näost juba ilmselgelt kollane ja niigi kasvupidurduses. Sellisel juhul ei tohi kõrretugevdajaid põllule lähedale lasta!