Kuu

mai 2019

Paar märkust talirapsi valgemädaniku tõrjest

Vihmad, suur õhuniiskus, hommikune kaste, temperatuuride kõikumine + samal ajal õitemerest kolletavad talirapsi põllud = suurenenud valgemädanikku nakatumise oht. Viimasel ajal on ööd olnud paljudes kohtades üle Eesti toimekad, sest aktiivselt on käimas talirapsipõldudes valgemädaniku tõrje. Täna saab küll kindlalt… Jätka lugemist →

Nisu-pruunlaiksus võtab hoogu

Talinisudel on seni peamiseks haiguseks olnud jahukaste, millele üldjuhul on õigeaegne tõrje ilusti toiminud. Meenutuseks: kui jahukaste on lehtedel ja kõrtel tõrje järgselt muutunud pruunikaks või roosakaks, on jahukastele pidur peale pandud. Nüüd, kui talinisu on jõudnud/jõudmas lipulehefaasi, on järjest… Jätka lugemist →

Jahukaste tõrjumine teraviljal

Päris tihti tekitab teraviljade jahukaste tõrje ja selle tulemuslikkus palju küsimusi, millest peamine on: “fungitsiidiga on pritsitud, kuid jahukaste ei kao kuhugi, seega tõrje vist ei toiminud?” Enne veel, kui uue fungitsiidi järgi haarata ja uut pritsimist planeerida, peaks vaatama… Jätka lugemist →

Põllujalutus Pildis osa V

Sel korral olime kaameratega Lääne-Virumaal ning külastasime talirapsi ja suviodra põlde. Teemadeks valgemädaniku tõrje talirapsis, väetamine ja umbrohutõrje suviteraviljades. Lisaks saab videonõustamises vastuseid mitmetele muudele aktuaalsetele küsimustele, nagu kahjurputukate levik ja pritsimised taliteraviljal.

Talirapsi valgemädaniku tõrje

Valgemädanik on rapsis üks tõeliselt ohtlik haigus, sest laialdase leviku puhul on kaasnev saagikadu reaalselt tonn-poolteist hektarilt. Valgemädaniku leviku korral jäävad seemned pisikeseks ning õlisisaldus väheneb tohutult. Valgemädaniku levikul on põhireegel: kui rapsi õitsemise ajal sajab paar päeva vihma või… Jätka lugemist →

Kapsakoi talirapsis

Talirapsipõldudes on siin-seal näha lendlemas suurel hulgal pisikesi hallikaid liblikaid. Need on vanad tuttavad kapsakoi liblikad. Tõenäoliselt on kõigil veel kustumatud mälestused aastate tagusest (2013) kapsakoi rünnakust, mil nad kogu Eestis peamiselt suvirapsipõllud täiesti puhtaks sõid. Nad on taaskord kohal,… Jätka lugemist →

Kuuma ilmaga pritsimine pole mõistlik

Ei ole kaua aega möödas, kui tänu öökülmaohule sai soovitatud, et pritsimisi ette võtta vaid soojal keskpäevasel ajal. Pisut aega on möödunud ja täna kehtib täpselt vastupidine soovitus. Palun ärge pritsige kuuma ilmaga! See on taimedele ohtlik ja pritsimissegude mõju… Jätka lugemist →

Rukkil ja taliodral kõrretugevdajate viimane aeg

Praegune kuumalaine on taimed turbokiirusel kasvama pannud ja märkamatult kasvufaase vahetama kiirustanud. Eriti on seda märgata taliodra ja rukki põldudel, kus kasvufaasid on eriti kiiresti muutunud ning paljudel põldudel on kätte jõudnud lipulehefaas ja kohati enamgi. Siit on veel väga… Jätka lugemist →

Teraviljade kõrretugevdamine

Kõrretugevdajate (teise nimega kasvuregulaatorite) kasutamise eesmärk on teravilja kõrt pisut lühendada, kõrreseinu tugevdada ja seeläbi tagada lamandumiskindlus. Kõrretugevdajaid on mõistlik kasutada põldudel, kus kultuuri seis on hea: väetustase on korralik, taimed on lopsakad ja tugevad. Arvestama peaks ka teravilja sordi… Jätka lugemist →

© 2019 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑