Kolga-Jaanis, Viljandimaal, tehakse põllumuldade lupjamist Põltsamaa vallast, Rõstla karjäärist pärit paesõelmetega. Antud põllul on mulla pH vahemikus 5,5-6 ning paesõelmeid laotatakse normiga 3,6 t/ha. Põllule on plaanis külvata uba.
Paesõelmete laotamiseks on kasutusel universaalhaagis Umega PL20, traktoriks Deutz-Fahr 7250.

”Põhimõtteliselt saab sellega kõike teha – sõnnikut ja tuhka laotada, vilja ja silo vedada, kõike sellist. Praegu tundub küll väga asjalik asi!” kommenteerib põllumees haagist.

Sõelmed on paekivikillustiku tootmise jääkprodukt, mida tekib umbes 25% purustatavast kivimist. Paesõelmed on terasuurusega 0-4 mm. Rõstla karjäärist pärit paesõelmete neutraliseerimisvõime on 32,7 %, Ca sisaldus ca 15,8%, Mg sisaldus ca 9,0 %.

Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi, dolomiidi ja mergli üldnimetus. Tekkelt kuuluvad karbonaatkivimid biokeemiliste merepõhja setendite rühma. Tavalisim pae erim on lubjakivi, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%.

Paesõelmete laotusnorm võiks jääda soovituslikult 2-3 t/ha, sest Mg sisaldus on üldjuhul väga kõrge.

Tänan Vadi talu ja Eeriksaare talu!