Põlluring Jõgevamaal tõi täna kahjuks ka esimesed näited külmakahjustatud rapsi- ja rüpsipõldudest. Seal kandis oli nädalavahetusel öösiti miinuskraade 7-8, tõenäoliselt madalamates kohtades põldudel veelgi enam.

Kõige rohkem kahju olid saanud taimed põldudel, kus on turvasmullad, kuid kahjustunud taimi leidus ka mineraalmuldadega põldudel. Turvas on üleüldiselt väga raske kasvupinnas kõigile kultuuridele, sest kuivab ja vettib väga kiiresti, ka on temperatuuride kõikumine turvasmuldades väga vahelduv ja kiire. Samuti “mängib” turvasmuld palju, mistõttu tekib külmakergitusi ja vajumist, mis omakorda lõhub taimede juuri ja tõstab need maapinnast kõrgemale.

Külmakahjustunud rüpsipõld oli juba kaugelt vaadates visuaalselt kollakas-pruunikas, põllule jalutades oli näha, et taimede lehed on oranžikas-kollased, kohati isegi pruunid. Lehtede värvimuutus ei tähenda alati hukkunud taimi, tegemist on külmastressiga, mis temperatuuride tõustes ja uute lehtede kasvades ka möödub.

Kõige parema hinnangu taimedele saab aga anda, kui juur ja kasvukuhik pooleks lõigata.

Kui leheroseti keskel, juurekaelal ja juure suunas allapoole on märgata pruunistunud ja pehmeid koldeid, siis see on koht, kust külm on “sisse läinud” ning tõenäoliselt hävitanud peavõrse. Õnneks on nii raps kui rüps väga taastumisvõimelised ning kui juur iseenesest on terve ja külgharude alged rohelised, siis suudab taim ka peavõrseta ellu jääda ning areneb lihtsalt rohkem külgharudesse.

Hullem on, kui kasvukuhiku südamik on täielikult pruunistunud ja silmnähtavalt koed vetruvad ja on kahjustunud. Tõenäoliselt on selliste taimede puhul ka kevadel kasvanud uued väiksed lehed närbunud või juba kuivanud ja tulevad taime küljest kergesti lahti. Need taimed on kahjuks suure tõenäosusega hukkunud.

Öökülmade jätkumist, küll mitte nii madalate temperatuuridega, kuid siiski miinuskraadidega, ennustavad lähinädalaks mitmed allikad. Seetõttu on hetkel soovitus mitte kiirustada põldudele taimi turgutama ja aminohappeid või leheväetisi pritsima. Päevased temperatuurid võivad küll päikese käes tõusta 5-6 plusskraadini, kuid tuulekülm jahutab põldudel temperatuuri palju madalamaks. Taimed on niigi stressis ja igasugune pritsimine võib osutuda lisakoormuseks. Lisaks on praegu pritsimise mõju ja efektiivsus väga küsitav, sest öökülmade ja jahedate ilmadega taimede lehekaudne omastamisvõime on pigem kehvake. Ka aminohapete kulu hektarile on arvestatav ning kulude kokkuhoid on selle aasta eesmärk kõigil. Seega tasub oodata ilmade paranemist, kui öökülmad enam ei kimbuta – raps ja rüps taastub ja kasv kiireneb, kui ööpäevane temperatuur püsib plusspoolel.