“Ära kutsu kurja karja!” – ehk nii, kui “sõpradest” juttu oli, nii nad ka põllul kohal on.

Tartumaal oapõllul, mis külvatud 15. aprillil ja taimed on nüüdseks tärkamas, kahjuks küll ebaühtlaselt, ei pidanud aga hernekärsakate kahjustuse leidmiseks väga pingutama ning kärsakate otsimisega vaeva nägema. Hernekärsakad jooksid põhimõtteliselt ka mulla pinnal silmnähtavalt ringi. Sellises olukorras pole mõtet oodata enam ja vaadata, mis saama hakkab, vaid tuleks tõrje esimesel võimalusel ette võtta. Hernekärsakas on võimeline väikese tärkava herne- kui oataime tõusmed seemneni ära sööma ning kui neid on massiliselt, siis ei võta see neil ka kaua aega.

Teine “sõber”, keda tuleks ka jälgida peagi tärkava suvirapsi põldudel, on maakirp. Maakirbud on pisikesed, 2-3 mm pikkused, sinakasmustad või metalliläikelised hüppavad mardikad. Juba on nähtud maakirpusid ka veel tärkamata suvirapsipõldudel ning neid on kerge leida ka taliteravilja põldudes, kus on ristõielisi (raps) umbrohtusid.

Maakirbud on eriti ohtlikud rapsile just tõusmete faasis, kui kirbud võivad paari päevaga need täielikult hävitada. Rapsi idulehtedele tekitavad maakirbud pisikesi ümmargusi auke, mistõttu tekib taimedel kasvupidurdus ja -stress. Maakirbu kahjustus on ohtlik kuni suvirapsi pärislehtede kasvufaasini, sest eelistavad nad söömiseks just õrnasid esimesi tõusmeid ja idulehti, kui taim on kõige nõrgem ja kahjustusele ka tundlik.

Nii herne ja oa, kui ka suvirapsi puhul, võimendab putukate kahjustust hetkel kultuurtaimede aeglane tärkamine ja areng. Hernes ja uba, mis lõpuks kõige kiuste ikkagi maapinnale ka jõuab, on sellest pingutusest võrdlemisi palju nõrgestatud ja seetõttu ka kärsakatele väga hea saak. Suvirapsi põldudel on tärkamise pidurdajaks kõikjal valitsev põud, mida küll hooti mõned piisad leevendavad, kuid samas päikese valgus on selgete ilmadega väga intensiivne ja kuivatab mulla pinda kiiresti.

Seega, kui on näha esimesed kahjustuse ilmingud ja eriti, kui on näha ringi liikuvaid kahjurputukaid, ei tohiks tõrjega oodata. Kasutada tärkavatel ja pisikestel taimedel tõrjeks kiirelt toimivaid kontaktseid insektitsiide ja pritsimine teha päevasel ajal, sest siis on ka putukad kõige aktiivsemad. Süsteemsed vahendid on samuti tõrjumiseks olemas, kuid nende pritsimine on mõtekas, kui taimed on juba suuremad ja lehemassi rohkem. Lihtsalt maa peale pritsides süsteemne vahend ei tööta mitte kuidagi kauem või efektiivsemalt.