Järjest populaarsemaks on Eestis läinud vedela lämmastikväetise kasutamine kevadisel talikultuuride toitmisel. Sel aastal oli kasutajaid ja katsetajaid rohkem kui varasemalt ning arvamusi, nii poolt kui vastu, kuuleb mitmeid. Eriti nüüd, kui ilmnenud on taliviljade taimede reaktsioon ja on olnud võimalik jälgida kasvukiirust ja arengut.

Üldiselt, sel kevadel näitavad taliteraviljad põldudel eriti tugevalt välja kõiki toitumisest tulenevaid mõjusid ja seetõttu on ka põllud praegu laigulised. Kuigi jahe kevad oli taliteraviljadele juurestiku arenguks ja võrsumiseks väga soodne, on samal ajal ka kehvemates oludes olnud taimed rohkem nõrgestatud. Põldude liivakamatel või savikamatel osadel pole taimed mingil hetkel toitaineid siiski väga hästi omastanud. Samamoodi on välja löönud ka põua käes vaevelnud taimede stress. Peamiselt mullastiku erinevustest ja seda võimendanud külmast kevadest on ühe põllu piires ka hetkel taimikus heledamaid laike näha. Seda esineb kõikjal Eestis.

Nendel põldudel, kus varakevadel kasutati väetamiseks vedelat lämmastikku, on võrdluspilti väga lihtne leida, triipe ja laike on igasuguseid. Pea kõikides põldudes on tehnoradade ümber, kust prits on alustanud, näha konkreetsed triibud ja laineline taimestik. See on koht, kus prits pole survet veel üles saanud ja on ebaühtlaselt välja pritsinud.

Põldudele jäeti katseks ja just hinnangute tegemiseks ka konkreetseid pritsimata kohti ning kergesti eristatav visuaalne vahe taimede rohelises toonis ja ka kasvukõrguses ning kasvufaasis on täiesti olemas.

Mis aga on peamised arvamused vedela lämmastikuga kevadisest taliviljade väetamisest?

* Vedela lämmastiku varakevadisel kasutamisel on väga määrav ilm ja võrreldes graanulväetistega on õiget aega raskem leida. Jaheda kevade puhul tuleb arvestada, et öökülmaohuga ei tohiks vedelväetist pritsida. Oht kahjustuste tekkimiseks on suur.

* Graanulväetist saab anda ka öökülmadega ning seetõttu on ajastamise stressifaktor olematu. Öökülmad isegi soosivad masinatega sõitmist ja ka pehmetel põldudel on varahommikul külmunud maal ja tahedamal põllul võimalik sõita. Kui meenutada selle kevade traktorite uppumisi ja kinnijäämisi on see tugev argument.

* Sobivate ilmaolude puhul pääseb vedelal kujul lämmastik kiiremini mõjule ja taimed omastavad seda mullast ja juurte kaudu kohe peale andmist. Graanulväetise sulamine ja taimede poolt omastatavaks muutumine sõltub mullaniiskusest.

* Vedela lämmastiku kasutamisel on väetise muldaviimine ühtlasem ja seetõttu väetamine ka tõhusam.

* Vedela lämmastiku puhul on oluline, et väetis jõuaks pigem ikkagi mulda ja viidaks sinna pihustitega, mis tekitavad suurema piisa või joa. Peenikese uduna taimedele pritsides on samuti sõltuvalt kulunormist võimalik taimi parasjagu kahjustada.

* Graanulväetamist saab teha kõikides kevadistes teraviljade kasvufaasides (võrsumine, kõrsumine) ohutult ja kartmata põletusi lehtedel. Vedela lämmastiku puhul on oht suuremas kasvus taimi kahjustada – nii intensiivse päikesekiirguse, kui ka öökülmade tõttu.

* Kalkuleerides majanduslikku kasutegurit ei ole vedela lämmastiku kasutamine odavam.

Mõtteid ja arvamusi on veelgi ning kindlasti on see vaidlemise koht tundideks. On neid, kes kindlameelselt lubavad järgmisel aastal vedela lämmastikuga väetamist samuti jätkata ning on ka neid, kellel selle aasta kogemusest piisab ja valib vähem stressi ning tavapärase graanuliga väetamise.

Üle Eesti tulemusi vaadates saab kokkuvõtvalt öelda, et taimed, nii raps kui teravili, on hästi reageerinud vedelväetistele. Taimed on tumedad ja heas toitumuses. Kogu varakevadist pritsimist ja graanuliga väetamisi kõrvalt vaadates oli ilmselge, et rahulikumad olid need, kes olid valinud väetamiseks graanuli lennutamise.

Kevad oli muidugi Eesti ilmastikule omaselt ettearvamatu ja nii külma ning hilist kevadet ei mäletagi – kes esimest aastat vedelväetise valisid, neile muidugi sattusid esimese kogemuse saamiseks eriti keerulised olud.