Kahjuks peab ütlema, et Kagu-Eestist talinisupõldudelt on juba avastatud esimesed fusarioosileiud. Fusarioosi puhul on viljapeas mõni pähik silmapaistvalt heledam ja kui haigus on juba ka kaugemale arenenud, siis kaetud ka oranžikas-roosa kirmega.

Fusarioos, talinisu ‘Ada’

Fusarioosi nakkumine toimub teravilja õitsemise ajal ning nähtavad sümptomid võivad ilmuda juba paari nädala möödudes ehk siis, kui on tera täitumise ja piimküpsuse faas. Seega, varasematel sortidel talinisudel avaldub praegu haiguse olemasolul kahjustus ka varem.

Fusarioos võib olla küll lihtsalt üksiku pähiku peal roosaka kirmena, kuid tegelikult on seeneniidistik arenenud juba ka kaugemale ja ka teistesse pähikutesse.

Fusarioos üksiku pähiku peal, kuid seeneniidistik on kindlasti kaugemale jõudnud

Tõenäoliselt põldudel, kus õitsemise aega ajastati viljapea kaitseks fungitsiidi pritsimine, fusarioos ka ei avaldu, kuid kui viimane pritsimine tehti juba ammu, näiteks lipulehe faasis, võib haiguse arengut praegu täiesti karta.

Kui põllus selliseid viljapäid, millel võib kahtlustada fusarioosi, on tõesti palju, siis nö hädalahendusena võib ka talinisu veel fusarioosi hästi tõrjuva fungitsiidiga pritsida, kuid heledaid või roosa kirmega pähikuid enam kahjuks päris ei päästa ja roheliseks tagasi ei värvi. Nii hilja pritsides on lihtsalt võimalik tappa seen ja takistada selle edasiarenemist viljapeas. Kuna fusarioosi haigustekitaja seen oma elutegevuse käigus eritab mükotoksiine, mis muudavad viljaterad mürgiseks nii toiduks kui söödaks, on ka nii hilisel pritsimisel veel siiski mingi mõttekus täiesti olemas. See pole enam parim lahendus, kuid nii on siiski võimalik veel päästa terasaagi kvaliteeti. Loodetavasti siiski on tõrjed õigeaegselt varem tehtud, sest keegi enam tegelikult pritsima minna ei taha, sest koristust enam edasipoole lükata pole kellegi soov.

Möödunud nädala põldude külastus Lätis näitas samuti, et seal on fusarioos juba levinud ja seda nii tali- kui suvinisu põldudel. Läti põllud on pisut kasvufaasides Eestist eespool, seetõttu seal ka juba haigused varasemalt avalduvad. Siit ka soovitus, kui hetkel on veel tegemata suvinisu viljapeade kaitsmine, siis igal juhul tasub see ennast ära.

Fusarioos suvinisul Lätis

Ei julge kindel olla, aga tundub, et suurem vihmahooaeg hakkab ühele poole saama ja päevad justkui lähevad soojemaks, kuid jätkuvalt on ööd väga rõsked ja jahedad. Ka sellest niiskusest piisab, et fusarioosid areneksid. Lisaks sellele, fusarioos ei teki taimele üleöö, vaid on tegelikult põllus erinevates vormides ammu olemas. Nakkumine viljapeadele sõltub õitsemise ajal olevatest sobilikest tingimustest.

Suvinisu paljudes kohtades alles õitseb või on isegi veel õitsema minemas, seega see ongi parim aeg tulevase saagi kaitsmiseks ja fusariooside tõrjumiseks. Fusarioos nakkub ka odrale, seega ka hilise odra viljapea kaitsmine on aktuaalne ja vajalik. Suvinisu ja hilise suviodra koristuseni on veel nii pikk maa minna, et praegu fungitsiidi pritsimisest tulenevat koristusaja edasilükkumist küll karta ei tohiks – fusarioos on kordades hullem.

Suvinisu ‘Quarna’ õitseb