Märtsikuu on käes, mis tähendab, et kalendrikevade algus on lähenemas. 20. märts tähistab kevadist pööripäeva, mil nii öö kui ka päev on juba ühepikkused, 12 tundi. Seepärast on sellel päeval rahvakalendris nimetus ka võrdpäevsus.

Valgemaid ja päikselisemaid päevi saime nautida juba terve veebruarikuu, mis oli üle aastate taaskord talvine ja ikka päris-päris krõbedate külmakraadidega, langedes öösiti isegi alla -20. Vabariigi sünnipäeval paukus ka pakane, mis tegelikult oli ka justkui märgilise tähendusega sellest, et elame siiski Põhjamaal ja Eestile on omased korralikud talved.

Sellised ilmad, just päikesevalgus, on tegelikult andnud palju positiivsust, jõudu ja tunnet, et kevad pole tõesti enam mägede taga. Põllukevade algust loodaks siiralt sel aastal varasemat ja suviviljade külviaegu õigeaegsemaid. Mis tegelikult tuleb, teab ilmataat juba praegu ja meie näeme aprillis.

Lumi, mis juba tundus olevat ainult mälestus ja telekast või filmidest võimalik meenutada, on ka tagasi. Ja tore, et on, sest oleks selline pakane täiesti paljale maale tulnud, oleks see olukorra põldudel taimede jaoks ikka väga keeruliseks muutnud. Tuli küll külm väga järsult ja peale pikemat vahelduvate ilmadega, kuid üldiselt niisket ja vettinud perioodi, kuid õnneks ei kukkunud kraadid ka üleöö meeletutesse miinustesse. Seetõttu võiks ja tahaks loota, et lumikate on suutnud taimi ikka veel kaitsta.

Lumikatte paksus on ka siinkohal muidugi määrava tähtsusega, sest üldiselt saab arvestada, et 1 cm lund aitab taimedel üle elada 1 kraadi külma. Ehk 10 cm lumekihi all kannatavad taimed ära ka pikemaajaliselt umbes 10 kraadist külma. Kui on külmunud maa ja taimed parajalt paksu lume all, siis lühiajaliselt kannatab ka selline taimik muidugi karmimat pakast. Kuid lühiajaliselt.

Lumikatte paksus hetkel erinevates Eestimaa paikades:

Jüri, Harjumaa

Kulja, Ida-Virumaa

Laekvere, Lääne-Virumaa

Imavere, Järvamaa

Kõpu, Viljandimaa

Viluste, Põlvamaa

Tahkuranna, Pärnumaa

Räägi, Saaremaa

Kohati on ka avatud väljadel asuvatel põldudel vahepealsed tuulisemad ilmad lume päris õhukeseks puhunud. Leheotsad, mis juba taimedel päris lume alt välja paistavad, on külmanäpistustele väga vastuvõtlikud.

Hetkel on taimede talvitumisele mingeid hinnanguid anda või pakase kahju ennustada väga ennatlik. Neid faktoreid, mis peale lumepaksuse ja külmakraadide veel talvitumist mõjutavad, on juba sordivalikust ja külviajast alustades vägagi mitmeid. Kultuuride lõikes on kõige külmaõrnem kindlasti talioder, kõige vastupidavam aga “lepiskultuur” rukis. Nisu puhul sõltub palju sordist ning külviajast. Raps talvitub kõige paremini, kui kasvukuhik on sügisel ilusti maapinna lähedale jäänud ja külviaeg optimaalne on olnud.

Üldiselt on teraviljade puhul kõige külmaõrnem koht võrsumissõlm ning talirapsi puhul juurekael ja kasvukuhik – kui need on ilusti pakasega lume all, siis ei tee külm ka nii palju haiget.

Teravilja võrsumissõlm, kevad 2017

Rapsi juurekael-kasvukuhik, kevad 2017

Ilmaennustused lubavad juba ka pakase taandumist ja pikemas perspektiivis ka ehk plirts-plärts ilmasid, seega eks lume sulades on varsti midagi selgem.

Arvestada tasuks aga seda, et kui lumi sulab, ei näita taimed koheselt täit tõde välja, seetõttu on parem lasta põldudel natukene taheneda ning siis vaikselt vaatlema hakata.