Hernepõldude õitsemise algus, järjest rohkem ilmuvaid valgeid õisi ja soe ilm on siin-seal muutnud toimekaks ka hernemähkuri liblikad. Tugev tuul ja vihm takistavad küll tema igapäevatoimetusi, kuid õige ajastuse valimine mähkuri tõrjeks vajab juba jälgimist. Liblikad on aktiivsemad just õhtuti ning otsivad munemiseks sobivaid kohti, milleks on tavaliselt ülemised taimelehed, köitraod või õite varred. Munad on enamasti ühekaupa ja väga väikesed, seega taimedelt on neid leida keeruline. Tähtis on teada, et munemisperiood kestab üldiselt 10-14 päeva ja üks liblikas on võimeline munema paarsada muna. Munadest väljuvad lühikese aja möödudes nn “herneussid” ehk röövikud, kes otsivad üles koheselt ka arenevad kaunad, mille pind on piisavalt pehme, et end kauna sisse närida. Röövikute kahjustuse tõttu ongi herned lõpuks ussitanud, mis omakorda põhjustab kvaliteedilangust ja vähendab seemnete idanevust. Kahjustuse ulatus on väga suur, seega võttes arvesse selle aasta kahjurputukate massilist arvukust, on õige tõrje igal juhul vajalik.

Selleks, et valida täpselt õige hetk efektiivse tõrjetulemuse saavutamiseks, on vajalik ära määratleda lendluse kõrghetk. Lihtsam öelda, kui teha, aga kui on tõesti märgata massilist lendlust, siis lähima paari päeva jooksul tuleks pritsimine ka ette võtta. Üks võimalus lendluse aktiivsuse jälgimiseks on käia õhtuti hernepõlde vaatlemas, kuid lihtsam ja ka kindlam viis on paigaldada põldudele feromoonpüünised, mis liblikaid väga hästi kokku meelitavad. Püünised võiks paigutada põllu äärest ca 10 meetrit sissepoole, mitte kohe põllu serva, sest see ei annaks kõige tõetruumat tulemust. Püüniseid tasuks kontrollida hommikuti, sest siis on hea arvestada, kas ja kui palju liblikaid eelmisel õhtul põllule juurde jõudnud on. Tõrjekriteeriumi saavutavaks lendluseks saab pidada seda, kui ööpäevaga on püünisesse jäänud 5-10 liblikat ja on näha, et iga päevaga neid ka juurde kleepub.

Feromoonpüünis hernemähkuri lendluse määramiseks

Tähele tuleb panna fakti, et hernes on läinud sel aastal päris paljudes kohtades õitsema väga vara, seega kehtib selliste põldude puhul õitsemisaegselt lubatud vahendiga pritsimise ajapiirang (lubatud vaid ajavahemikul 22:00-5:00) ning ka sobivate insektitsiidide nimekiri pole enam just pikk. Üldjuhul võiks teha tõrje süsteemse insektitsiidiga, sest tähtis olekski tabada röövikuid sel momendil, kui nad on munadest koorunud ja hakkavad end kaunadesse närima ning lisaks on süsteemne toimeaine taimes püsiv mõnda aega ja tagab palju pikema tõrjeaja.