Kahjuks on hirm reaalsuseks saanud ja esimesed kurvastavad leiud talinisu põldudelt käes – roosaks värvunud pähikud viljapeades, hallika-musta kirmega kaetud viljapead, poolenisti või täielikult valgeks muutunud viljapead. Kui laialdaselt fusarioos ja viljapeade kõlusus levinud on – see tõehetk on nüüd käes.
talinisu ‘Edvins’
talinisu ‘KWS Emil’
Roosad pähikud viljapeades on põhjustatud viljapeade fusarioosidest. Fusarioosid on peamiselt levinud nisudel, vähemal määral ka otradel. Alguses muutuvad nakatunud pähikud heledaks, roosa kirme tekib haigustekitaja seente elutegevuse käigus. Osad viljapeade fusarioosid roosakat kirmet ei moodusta, sellegipoolest jäävad kõikides nakatunud pähikutes terad kõlujateks ja peeneks, langeb kvaliteet. Nakatunud pähikute tõttu on pärsitud kogu viljapea toimimine, seega haigete viljapeade seemnete moodustamise võime on ahtake. Kõige hullem fusariooside tagajärg on mükotoksiinid, mis muudavad terasaagi nii inimesele kui loomadele mürgiseks.
Viljapeade fusariooside tõrjumise õige aeg oli õitsemisfaas. Sel aastal võis tunduda, et talinisu õitsemise ajal justkui polnud soosivaid ilmastikutingimusi, kuid tegelikult oli õhuniiskus pidevalt väga kõrge ning see ongi peamine põhjus, miks fusarioosid nakkusid.
Kui talinisu haigustõrjeprogrammis viimane fungitsiid pritsiti talinisu lipulehefaasis, on fusariooside ilmnemise võimalus praegu suur. Lihtsalt seetõttu, et lipulehefaasi fungitsiid ei oma peaaegu mingisugust toimet viljapeade kaitseks. Kui viimane fungitsiid pritsiti viljapeade loomise ajal kuni õitsemiseni, pole fusarioosidega tõenäoliselt ühtki muret. Selge on aga see, et kui praegu leida talinisu põllult roosakaid pähikuid, siis täna pole selle vastu enam midagi ette võtta – rong on ammu läinud.
Aga suviviljad? Fusarioosid nakkuvad õitsemise faasis, seega veel saab sekkuda nendel suvinisu ja suviodra põldudel, mis on hilisemad ja on loomisfaasi lõpus või õitsemisfaasis. Neil põldudel tuleks kindlasti viljapeade kaitsmiseks pritsimine lähiajal ette võtta! Nakkusoht on suur, kehv suusailm on haiguste arengut soosiv. Mismoodi vihmade ja tuulte vahelt õige pritsimisaja leiab, see on juba keerulisem.
Talinisul heledaks muutunud (terve viljapea või ka osaliselt) ja juba praegu ebamääraselt kõlujate teradega viljapeade põhjustajaid võib olla peale fusariooside veel mitu. Kõige suurema tõenäosusega saab põhjust otsida kasvu kõige algusest – juuremädanikud ja silmlaiksus. Mõlemad haigused saavad alguse juba sügisel, süvenevad niiskel talveperioodil ja võimenduvad kasvuperioodil. Need haigused ongi keerukad, sest kogu kasvuperioodi ajal tunduvad kõik taimed ühtviisi terved ja kasvavad ühtses rütmis, kuid nii võimatu, kui see ka ei tundu, haiguste tagajärg väljendub alles terade täitumise faasis. Ehk siis praegu. Haigete juurte ja võrsetega taimedel ei ole võimekust korraliku saagi moodustumiseks. Praegu on põllul lihtne kontrollida, millega tegu – tuleb vaid heledate viljapeadega taim mullast välja tõmmata ning kui juurestik on kehvas seisus, narmasjuured kuivanud, siis vastus ongi olemas.
Juuremädanikud ja silmlaiksus pärinevad nii mullast kui põllul olevatelt taimejäänustelt. Seega tõrjeviisideks on mullaharimine, taimejäänuste hävitamine mullapinnalt, korralik seemnete puhtimine. Olulist rolli mängib ka kevadine esimene fungitsiid – enam ei ole oluline, et see ainult hästi jahukastet ja esimesi lehelaiksusi tõrjuks, samuti peab see tugev olema erinevate juurehaiguste vastu.
Veel ühe põhjusena, miks talinisul viljapead valgeks on muutunud, saab välja tuua lihtsalt ennakvalmimise. Mitmed stressitingimused hooaja jooksul, nagu öökülmad, kuumalained, mullastikuhäired, põuatingimused… need ja muudki põhjused on lihtsalt taime kiirustanud liiga varaselt vananema.
Heledad viljapead kattuvad niisketes tingimustes üpriski ruttu ka hallitusseentega – tekib hallikas-must kirme. Põhjus ongi selles, et heledaks muutunud viljapead on põhimõtteliselt surnud taimne materjal, millel hakkavad toimetama hallitusseened ehk kõnekeeli öeldes, need viljapead lähevad hallitama.
Kommenteeri: