2019. aasta viimasesse päeva jõudmiseks on sügisel külvatud talivili küll juba päris palju läbi elama pidanud – kuivus augustis, vihmahood septembri alguses ja öökülmad kesk-septembris, oktoobrikuu soojalained ning sealt edasi täiesti otsustusvõimetu pluss- ja miinuskraadide pidev vaheldumine. Lisaks novembris-detsembris lõppematuna tundunud pimedad vihmaperioodid, mil päeval valgeks justkui ei läinudki. Selle aasta jõulude tunnusvärvgi oli roheline ning uue aasta algus tõotab tulla sama kõikuvate ja ebamääraste oludega.

Augusti teises pooles olid külviolud päris tolmused, pilt 31.august 2019

Septembri teises pooles saabusid ootamatult öökülmad ja ilm oli võrdlemisi jahe, pilt 19.september 2019

Keegi ei oodanud, et öökülmad nii varakult saabuvad – mais oli veel siloks tegemata ning külm krõbistas maisi valgeks, pilt 24.september 2019

Oktoobrikuu soojus meelitas umbrohud õitsema, pilt 25.oktoober 2019

Novembrikuu külmetas ja sulatas, külmetas ja sulatas… pilt 6.november 2019

Detsembrikuu algas üpriski lumiselt ja meenutas juba talve, mis püsis tegelikult vaevu 2-3 päeva. Ühel päeval -5 kraadi, teisel +5 ja kõik sulanud. pilt 1.detsember 2019

Koguaeg pime ja udune. Lõputud vihmahood hakkasid tekitama põldudele seisuvett,
pilt 15.detsember 2019

Vahetult enne jõule saabus pisut kuivem aeg, mis meenutas pigem varakevadet, pilt 19.detsember 2019

Hea vähemalt, et vahepeal uudistekünnise ületanud teade, et aastavahetuseks miinuseid üle 30ne lubatakse, siiski ära kadus, sest sellist külma poleks ilma lume kaitseta taliviljad iialgi välja kannatanud. Tänasel päeval peakski esimene uue aasta soov olema, et jaanuar ja veebruar järsult külmalaineid kaasa ei too. Maa pole ju külmunud ja taimed on siiani segaduses, missugune aastaaeg õigupoolest on.

Kuidas siis talivili uut aastat vastu võtab? Kui mööda Eestimaad sõita ja põlde vaadata, on kõik taliviljapõllud ilusad rohelised – see teeb muidugi mõista väga palju rõõmu. Taimede areng ja potentsiaal on põlluti aga täiesti erinev ning peamine põhjus on kaua korrutatud-ammune vana sõber – külviaeg. Väga suur vahe on optimaalsel ajal või väga hilja külvatud põldudel ning tegelikult oli päris suur selle sügise “päästeingel” oktoobrikuus saabunud soojalaine, mis aitas taimedel end koguda ja jõudsalt edasi kasvada.

Septembri alguses külvatud talinisu, pilt 27.september 2019

Septembri keskpaigas-lõpus külvatud talinisud tärkasid väga aeglaselt, pilt 1.oktoober

Taliteraviljadest oli talinisu see, kes sel sügisel kõige rohkem kannatas – septembri alguses sai külvidega küll alustada, kuid peagi saabusid vihmad, mis põllule mitte kuidagi ei lubanud. Varakult tehtud külvid tärkasid, kuid siis saabus öökülmalaine, mis talinisu arengule täieliku piduri peale tõmbas – takistas võrsumist ja isegi juurestiku arengut. 1.oktoobril olid mõtted: “Talinisu külvid on sel sügisel üldjuhul päris hiliseks jäänud ja tänaseks pole paljud talinisud veel ninagi mullapinnale pistnud. Väga paljud talinisud on tärkamas või alles ühes lehes.” Sel hetkel oli mure tärkamata talinisu pärast ikka väga suur. Peale õnnistusena saabunud soojalaineid oktoobris suutis talinisu pisut järgi võtta ning saab öelda, et nisud läksid talvituma keskmisena 2-4 võrse faasis (hilised külvid mõnes lehes-võrsumise alguses).  Kõike arvestades pole üldse paha, sest talinisu jaoks sel sügisel liiga palju efektiivseid soojakraade ei kogunenud.

Septembri keskpaigas külvatud talinisu jõudis tänu oktoobrikuu soojusele võrsumise algusfaasi, pilt 25.oktoober 2019

Talinisud läksid talvituma keskmiselt 2-4 võrsega, pilt 8.november 2019

Rukki ja taliodra puhul mängis külviaeg samuti väga olulist rolli. Need, kes julgelt augusti viimase nädala paiku pihta hakkasid, tegid igati õige otsuse. Taimedel oli enne öökülmade saabumist piisavalt aega, et tärgata ja kasvada, lisaks aitas kasvule kaasa septembrikuine vihm. Rukki ja taliodra põldudelt võis sügisel kokku lugeda 5-6 võrsest kuni mõneteistkümne võrseni.

Augusti viimastel päevadel külvatud rukis suutis sügisel võimsalt võrsuda, pilt 8.november

Augusti lõpus külvatud talioder, pilt 11.november 2019

Mõnusalt matsakad taliodrapoisid, pilt 11.november 2019

Optimaalsest ajast hiljem külvatud talioder ei olnud piisavalt tugev ja sai septembri lõpu öökülmadest näpistada, pilt 23.september 2019

Üks huvitav asi, mis sel sügisel taliteraviljapõldudel silma hakkas, oli liiga sügavale külvatud seemned: sõltumata külvikust või mullastikust või muudest mõjuritest. Kas põhjuseks võis olla, et eelviljal oli palju põhku ja massi, mida nii viisakalt mullaga segati ja see pinna “pehmeks” tegi. (Võite kommentaarides vabalt arvamust avaldada ja vastu vaielda). Igaljuhul sügavikust mullapinnale jõudmine võttis taimekestelt kohe palju jõudu ära.

Teine nupuke oleks see, et kuna olud peale teravilja külvi olid nagu nad olid, siis jäi nii mõnelgi põllul sügisene umbrohutõrje tegemata. Seda tasuks endale kuhugi üles märkida, et kevadel õigel ajal umbrohutõrjega platsis olla. Hilissügist haigustõrjet tehti usinasti ja see on väga tore, sest selline otsustusvõimetu sügis-talv on haiguste püsimiseks vägagi soodne. Kui sügisel sai haigustõrje tehtud, teab praegu, et kõik võimalik omalt poolt sai tehtud.

Kui sügisel umbrohutõrje jäigi tegemata, siis kevadel tuleb teemaga õigeaegselt tegeleda

Talirapsi põllud on üldjuhul päris võimsad, pilt 22.detsember 2019

Talirapsi külviaeg varieerus terve augustikuu vältel, kord olid liigniisked olud, siis jälle kuivus. Augusti alguses külvatud talirapsid said kenasti kiire mineku sisse, kuid augusti teise poole külvid olid tükk aega päris ebaühtlased: nii taimede tiheduse kui kasvu osas. 27.septembril sai kirjutatud: “Augusti esimese nädala külvid said kohe alguses parema ja kiirema stardi ning on praeguseks päris korralikuks “kapsaks” kasvanud. Umbes pärast 10-ndat augustit külvatud rapsipõldudel on olukord teine, raps nii võimas pole. Mida rohkem augusti keskpaiga poole külv jäi, seda suuremaks mureks paljudes kohtades oli sademetepuudus (meenutuseks, augusti teises pooles sai ju suvesoojuses iga päev kuiva saaki põllult koju toodud).”

Hilisema külviajaga talirapsipõldude algareng oli ebaühtlane ja aeglane, pilt 5.september

Täna saab öelda, et augusti esimese poole külvid läksid talvituma ikka päris korralike “kapsastena” ning hilisemad külvid kosusid ka järgi. Kasvureguleerimist tehti üldjuhul siiski 1-2 korda ja vahepeal olid öökülmad sügisese kasvuregulaatori eest.

Võimas juurekael = tugev taim Augusti alguse külv, pilt 6.november 2019

Talirapsipõldudel jäi juba mõnda aega tagasi silma, et kohati hakkab kollakat tooni viskama ja see värvimuutus tuleb alumiste lehtede närbumisest. Pole põhjust muretsemiseks, sest see on täiesti normaalne taime kasvuga kaasnev nähtus. Kui massi on juba piisavalt palju, loobub taim lihtsalt osadest alumistest lehtedest.

Vanemad lehed on hävinud ja see annab üldpõllule kollaka varjundi, pilt 22.detsember

Kokkuvõtvalt saab öelda, et parim on antud ja kõik võimalik sügisel tehti, et taliviljad tugevatena talvituma läheksid. Ilmataat aga ei kavatsegi lõpetada oma vingerpusside mängimist – igal aastal on järjest keerulisem midagi ette ennustada või planeerida.

Aus olles, siis natuke teeb muret, et ilm siiani nii kõikuv on olnud ja sademeid kohati liiga palju olnud on. See tegelikult kurnab talivilju päris korralikult. Väga hea pole, kui temperatuurid üle 2-3 soojakraadi tõusevad, sest mida soojem, seda aktiivsemalt taimed “hingama ja toimetama hakkavad”. Praegu oleks ikka väga oluline, et temperatuurid tasapisi külmemaks läheksid, maapind külmuks ja mingigi stabiilsus püsiks. Kevadeni on veel liiga pikk maa minna ja teada on, et ega meie kevaded just eriti lihtsad pole. Väsinud ja kurnatud taimed on kevadiste trallide suhtes eriti tundlikud. Loodetavasti said taliviljad sügisel korralikult toitu ja turgutust, sest see võib olla päris määrav sellise talve üle elamiseks.

Täna talv, homme sula, ülehomme raju ja vihm

Aga tegelikult, oli ju päris hea aasta see 2019! Saadame ta vääriliselt ära, võtame kaasa hea ja jätame ebavajalikud asjad maha.

Head vana aasta lõppu, kallid sõbrad ja kaasamõtlejad, jälgijad ja poolehoidjad! Teie toe ja abiga uuel aastal uue hooga!

Aitäh!

Janne