Hetkeolukorras tundub taliteravilja külvamisest ja külvijärgsetest töödest rääkimine kuidagi õel ja julm. Varasemad õnnestunud külvid on küll jõudnud kenasti mulda, aga täna tundub, et päev-päevalt kisuvad edasised külviolud järjest keerulisemaks. Muld on märg ja tatine, ennustatud või mitte ennustatud vihm sajab põlde veelgi plägasemaks. Õnneks on täna veel septembri algus, mis muidugi on eriti hea aeg talinisu külvamiseks, kuid täna veel motivatsiooni nurka visata on vara. Loodame ikka paremat ja pisut kuivemat homset!

Taliteraviljapõldudel on sügisese umbrohutõrje vajalikkus ennast aasta-aastalt järjest rohkem tõestanud ja vajalikkuses ei pea täna enam vist kedagi veenma. Oluline aga on sügisherbitsiidi ajastus põllul ja seda eriti, kui valitud on herbitsiid, millel on ka mullamõju. Kindlasti saab julgelt väita, et just mullamõjuga herbitsiidid annavad kõige parema ja pikaajalisema tulemuse ning nende tõrjespekter on küllalt asjalik. Selleks aga, et saada mullaherbitsiididest täisvõimsus ja kasutada ära pikaajaline mullakaudne järelmõju, on ajastamine ülimalt oluline.

Kõikidel mullaherbitsiididel on moel või teisel kasutussoovitustes kirjas järgmine: herbitsiid moodustab pritsimise järgselt mulla pinnale õhukese kihi ja/või toimeained seotakse pritsimise järgselt mullaosakestega. Umbrohtude idanemisel kasvavad need herbitsiidiga töödeldud mullakihist läbi ja herbitsiid imendub juurte ja arenevate idulehtede kaudu.

Just see ongi võti! Mullaherbitsiididega saavutatakse parim tulemus, kui neid kasutada kohe pärast külvi mustale mullale pritsides. Siis on tehtud ja unustatud, mure murtud. Arvestades ilmaolusid ja vihma, mis põllud pehmemaks teevad ja kes-teab-kuidas pärast külvamist edasine põllule saamine õnnestub, siis pritsides kohe külvijärgselt on kindel, et pritsimisega ei hilineta. Hilinemine tähendab seda, et umbrohud kasvavad juba esimeste pärislehtede faasi ning kuigi enamikel mullaherbitsiididel on soovituslik kasutusaken kuni umbrohtude esimeste pärislehtedeni, tuleb pigem arvestada: mida suuremaks kasvavad umbrohud, seda vähesemaks jääb herbitsiidi võimekus ja efektiivsus. Ja efektiivsus väheneb olulisel määral. Praegu on niiskust ja soojust ka nii piisavalt, et umbrohud tärkavad kiiremini ja varem kui külvatud teravili, seega külvijärgselt herbitsiidi pritsimisega liiga pikalt ootama jääda pole mõistlik.

Rukki külvist 5 päeva möödas: rukis idaneb, aga umbrohud juba tärkavad

Kui nüüd tõesti pärast külvi herbitsiidi pritsimine kuidagi ei ajastu ja õnnestu, siis veel täitsa hea aeg on pritsida, kui teravili on tärganud ja tal on arenenud ca 1-2 lehte ehk siis kui põllul külviread jooksevad. Teravilja tärkamisjärgsel pritsimisel on peamine jälgida umbrohtude suurust. Idulehtedes umbrohud alluvad veel mullaherbitsiidide lehekaudsele+mullamõjule piisavalt. Pärislehtedes umbrohud on üpris vastupidavad. Tähelepanuks! Vältida tuleks pritsimist siis, kui teraviljataimed on just-just oma nina mulla pinnale pistmas. See on kriitiline arengujärk ja parem on teravilja mitte nii õrnas eas häirida. Kartma, et sel ajal pritsides herbitsiid teravilja hävitaks või ulatuslikku kahju teeks, ei pea, kuid kerge kasvupidurduse või stressi võib siiski tekitada. Siis juba on targem oodata korralikke külviridu ühes lehes taimekestega.

Kolmas variant on siis, kui ajastamine on tõesti hilinenud ja osad umbrohud on juba saavutanud suurema pärislehtede faasi. Sellisel juhul on kindlasti vaja leida mullaherbitsiidile koostööpartner, mis tugevdaks kontaktset lehekaudset tõrjemõju. Titelehtedest välja kasvanud umbrohtude puhul ei tasu lootma jääda ainult mullamõjulise herbitsiidi võimekusele. Ega see kolmas variant ka halb pole. Kasutatakse ja väga laialdaselt, aga lihtsalt mullaherbitsiidi pritsimisel külvijärgselt ja kohe mustale mullale jääb ära passimine ja ilma valimine. Sest, kui tehakse segu mullaherbitsiid+kontaktne herbitsiid, on olulised juba umbrohulehtede niiskus ja vihmavaba periood peale pritsimist. Mullaherbitsiidide suur pluss on see, et pritsida saab ka õrna sajuga – mitte äiksevihma ja vihmavalanguga, aga parasjagu tibutava uduvihmaga küll.

Mis veel oluline mullaherbitsiidide kasutuse puhul?

Mullamõju tõhusaks toimimiseks on oluline, et pinnas oleks korralikult ette valmistatud. Mullakamakate ja põhu-taimejäänuste rohke esinemine takistab mõju umbrohtudele. Herbitsiid ei jõua mullani, seega sinna ei jää ka mingit järelmõju ning kamakate-põhu alt tärkavad umbrohud ka pärast viisakat pritsimist.

Piisav niiskustase on ka muidugi oluline, aga sellest praegu pikemalt rääkima ei peagi.

NB! Mullaherbitsiidid ei ole efektiivsed liblikõielistele, ehk hernele ja oale, seega nende varise tõrjeks on igal juhul vajalik kontaktse herbitsiidi lisamine!