Tänavune suvi on midagi erakordset – taolist kuumust, mis nõnda kaua kestab, ei osanud iial Eestimaa suvest uskuda. Taimekasvuhooajale aga on tähendanud juba juunikuus alanud ja tänaseni kestev kuumus kiiret lõppmängu. Tavalistel aastatel on olnud üldjuhul nii, et koristushooaeg saab alguse maherüpsi valmimisega umbes 10-15nda juuli paiku ning tavaviljeluse taliodra valmimisega juuli teises pooles. Tänavu aga saab juulikuu teist nädalat pidada täiesti koristushooaja alguseks, sest kombainid on kogu Eestis jõudnud juba nii mahekasvatuse rüpsi, tavaviljeluse taliodra, kui ka varajase odra põldudele. Uskumatu!

Maherüpsi lõikus 6.juuli 2021

Varase odra lõikus Kesk-Eestis, 11.juuli 2021

Varase odra lõikus Kagu-Eestis, 11.juuli 2021

Varase odra lõikus Lääne-Virumaal, 14.juuli 2021

Maikuus oli põldudel kõik nii ilus, lausa liiga ilus, et olla tõsi. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli maikuus Eesti keskmine sajuhulk 83 mm, mis on 196% normist (paljuaastane keskmine 42 mm) ning Eesti keskmine õhutemperatuur oli 10,1 °C, mis on 0,4 °C normist madalam (paljuaastane keskmine 10,5 °C). Taimekasvuks olid loodud ideaalsed tingimused. Isegi sõltumata sellest, et kevadine, see tähendab aprillikuine, taimekasvu start oli ehk pisut vinduv, siiski taliviljad nägid mais ja juuni alguses välja super ilusad. Suviviljade külvidega aprillis-mais oli olukord keerulisem, sest vihm hakkas külvamist päris süstemaatiliselt segama. Justnimelt see vihm (kui on meeles veel, mis asi see on), mida maikuus tavapärasest hulga rohkem sadas, nii et tüüpilisse vihmakuusse – juunikuusse, enam ei jagunudki.

Riigi Ilmateenistuse juunikuu ilma kirjeldus võtab aga kiirelt kokku selle, mis juhtus põldudel juunis. Eesti keskmine õhutemperatuur oli juunis 18,8 °C, mis on 4,0 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 14,8 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 34,6 °C (23. juuni, Narva), s.o ühtlasi uus Eesti juuni soojarekord. Eesti keskmine sajuhulk oli 31 mm, mis on 44% normist (paljuaastane keskmine 70 mm). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 383,6 tundi, mis on 139% normist (paljuaastane keskmine 275,3 tundi).

Kõrbekuivus oapõllul

Juulikuu kahe esimese nädala jooksul on kullakallis peaaktsionär ehk ilm samuti hoolitsenud, et kellelgi hetkekski jahedam ei hakkaks. Pisut saab ette kujutada, kuidas taimedel on põldudel “seista” taolises kõrbes – kuum päike “keevitab” lagipähe, õhutemperatuurid on stabiilselt ööpäeva keskmisena +20 °C ja enamgi ning janu kustutamiseks pakutakse vee asemel kuivikut närida. Ilmselgelt on hakanud selline pikaajaline piinlemine mõjutama saaki ja saagikvaliteeti.

Tuleohuindeks (allikas: Riigi Ilmateenistus; https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/)

Tuleohukaart annab päris hea ülevaate olukorrast riigis ning näitab ära, kas ja kus on viimastel päevadel vihma sadanud. Vahepeal oli see kaart väga ühtlaselt oranžikat karva. Täna kahjuks saab ja peab ütlema, et nüüd vihm enam põllul olevat saaki suuremaks ja paremaks ei paisuta. Juba tekib ka saba kinni, nokk lahti olukord – hea oleks koristada kuiva saaki väheste kuivatuskuludega, kuid juba ette mõeldes põldude harimisele ja sügiskülvidele, siis vihma oleks väga vaja. Praegu on maa nii kõrbekuiv, et mulla liigutamine tähendab pigem kamakate liigutamist ja kõrbetolmu keerutamist. Hull aeg ja hull suvi.

Saba kinni, nokk lahti – vihma oleks juba sügiskülvidele mõeldes väga vaja, samas praegu tuleb põllult vili koju päris kuivalt

Aga ega ei tasu arvata, et igalpool mujal on parem kui kusagil mujal. Tegelikult ega pole mujal kusagil vili rohelisem ja tera suurem.

Tera on peenike ja mahukaal on komistuskiviks

Esimesed saaginumbrid on näidanud maherüpsil 1-1,5 t/ha, taliodral 5-7 t/ha ja varasel odral 3-4 t/ha. Rüpsisaak on hea ja annab siiralt lootust, et talirapsi saak võiks tulla asjalik. Talirapsi peamine õitsemise aeg oli enam-vähem jahedamal ajal, lõppes kuumuses, aga loota võiks, et raps on suutnud kuumale pisut rohkem vastu pidada ja saaki hoida. Otrade puhul on põllupilt kordades ilusam, kui punkrisse tulnud tera mõõt. Mahukaal on komistuskiviks, sest ilma veeta ei saa ka ju tera paisuda.

Edasisest oletame täpselt nii palju, kui on hädavajalik ning iga koristuspäevaga oleme järjest targemad!

Edu, viljalaevad! 🌾🌾🌾