Päevad on pikemad, päike käib kõrgemalt, linnud siristavad järjest valjemalt… kõik tundub kevadine, aga üks asi ei sobi võrrandisse – nii külmad ilmad on, et 1.aprillil, naljapäeval oli paslik teha krutskit ja öelda, et sel aastal jääb kevad vist vahele. Öised-varahommikused temperatuurid langevad piirkonniti jätkuvalt enam kui 10 miinuskraadini, brrr. Palun aprill, võta end nüüd kokku ja anna juba soojuskraade!

Kreisiraadio on teinud aegumatu klipi motomeeste kevadootusest. Sama hästi käib see põllumeeste kohta 🙂

Allikas: Youtube

Selge on see, et aastad pole vennad ja kevadsoojus saabub põllule igal aastal erinevalt. Pildimaterjal on parim viis meenutamiseks, millal on eelnevatel aastatel aktiivsem põlluhooaeg alanud.

01.04.2019 Viljandimaal

04.04.2019 Lääne-Virus

23.03.2020 Viljandimaal

27.03.2021 Võrumaal

02.04.2021 Valgamaal

2022. aasta senist varakevadet iseloomustab pigem aeglane soojenemine ja ilmataadil tundub olevat hetkel aega küll. Märtsis küll tekkis lühiajaliselt põlluärevus, kui mõnel päeval ilmad tuntavalt soojemaks läksid, aga ilmataat võttis jälle uue lumesajuga hoogu maha. Eks kevadel tekib ärevus korrelatsioonis lume sulamisega põldudelt. 2021/2022 talv pakkus ikka päris pikalt püsivat lumikatet ning ega tänagi saab nii mõnelgi suusarajal kilomeetreid mõõta ja piirkonniti on põllud veel täitsa lume all.

Lumikatte paksus Eestis 1.04.2022 seisuga
Allikas: Riigi ilmateenistus

Üldjoontes saab öelda, et kõige varem hakkasid põllud lume alt sulama Saaremaal, kus juba märtsi alguses põllud puhtad olid. Märtsi lõpuks olid enamused põllud ka Lõuna-Eestis lumest priid. Kui tänast, aprillikuu alguse seisu kirjeldada, siis saaks joonistada horisontaalselt joone ja poolitada Eesti kaart kusagilt sealt Põltsamaa kohalt, siis mida põhjapoole minna, seda rohkem lund veel tänagi põldusid katmas on.

31.03.2022 Saaremaal:

01.04.2022 Kagu-Eestis

31.03.2022 Tartumaal

31.03.2022 Viljandimaal

31.03.2022 Jõgevamaal:

Jõgevamaalt pärineb ka pisut murettegev pilt 18.märtsist, kus põllul katab taimi mitmekümne sentimeetri paksune jäine lumi, millest läbi kaevata oli võimatu.

18.03.2022 Jõgevamaal

Ja kirsiks tordil on Lääne-Virumaa, kus kohati on põldudel tänagi veel ikka korralik talvevõlumaa.

31.03.2022 Lääne-Virus:

Mis meid ootab ees ja mis põldudel saama hakkab, on täna veel vara öelda. Saarlased tunnistasid, et on nii mõnelgi põllul esimesed väetiseringid ära teinud. Ja ega raske pole arvata, et sama on tehtud ka mõnelpool Lõuna-Eestis. Sellegipoolest on selliste külmade ilmadega hetkel taimede käekäik veel lahtine. Lume alt sulavad välja taimeridadega põllud, tüüpiliselt hakkavad päikese mõjul kohe ka värvikuubesid rohelistes-pruunides-lillades toonides vahetama. Milline on seis aga talvitumishaiguste mõjuga ja kas märtsi-aprilli krõbedad miinuskraadidega ööd taimedele ka haiget teevad, seda täna ei tea.

Riigi ilmateenistus lubab aprillikuuks väga heitlikke olusid:

Aprilli kuuprognoos Allikas: Riigi Ilmateenistus

Ennustamine on tänamatu töö ja nõuab julgust midagi arvata, aga omalt poolt lisaks, et varasemate aastate järgi võiks eeldada, et hiline, külm ja aeglane varakevad tähendab mingil ajahetkel (loe: maikuus) kuumalainet või vähemalt keskmiselt soojemaid temperatuure ning sellega kaasnevat ülikiiret taimede arengut. Selleks tasub tõenäoliselt valmis olla nii väetamise planeerimise kui taimekaitsetöödega.

Jahe ja aeglane kevad tähendab, et millalgi teeb loodus soojalainega selle aja tasa

Väetamise alustamise osas kehtivad seadusereeglid, et väetist ei tohi laotada lumega kaetud ja seisuveega põldudele.

Praktilise poole pealt poleks ilus hakata plägastele põldudele rööpaid sisse tallama. Üks kord teed, terve hooaeg kirud.

Väeta oma põldude, mitte kalendri ja naabrimehe järgi!

Kagu-Eestis on aga mõnel põllul, kust lumi juba mõnda aega läinud on, märgata kuivuse märke. Ka Saaremaalt jäi kostma, et põllud olid vahepeal juba tolmkuivad. Võib-olla on hetkel isegi boonuseks see, et piirkonniti lund kauem on jätkunud ja see nüüd sulades mulda niiskuseraasu annab… Samas jällegi, mida kauem kestab lumikate, seda suurem oht on haudumiseks ja lumiseeneks. Võta siis kinni.

Märgata on kuivuse märke

Seega, jälgime ilmamuutusi ja oleme väetamisega valmis, kui tundub, et ilmataat kevadsoojust saatma kavatseb hakata. Taimed hakkavad aktiivselt toimetama siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb 5 plusskraadini. Valmisolek nr.1 ja ootusärevus kasvab ilmselgelt 🙂

Positiivset meelt ja naeratus suule!

Allikas: Youtube