Tänasel ringkäigul nähtu kokkuvõtteks saab öelda, et rukki- ja talirapsipõllud tunnevad end saarel võrdlemisi hästi, samas aga talinisule on kohati talv juba liiga teinud.
Rukkipõllud on ühtlaselt rohelised ning taimedki tugevad ning vastu pidanud ka külmakraadidele. Hetkel polnud märgata ka erilisi haigusemärke.
Talinisu põldudel on kahjuks näha nii külmakahjustusi kui siin-seal ka lumiseene ja tüfuloosi nakkust – seda eriti metsa ja võsa äärtes, sest seal on tõenäoliselt lumi- ja jääkate mingil perioodil kauem peal seisnud. Külmakahjustuse tulemusena on nii mõnegi taime maapealne lehemass hävinud ning muutunud valkjaskollaseks. Samuti, kui taim käega tõmmates kergesti mullast välja tuleb, on kahjustunud ka juured ning taim on hävinud. Lisaks on põllud üldiselt kohati kollakasrohelised, sest kõikuvad temperatuurid ja liigniiskus on taimi väntsutanud.
Talirapside hetkeolukorda võib hinnata üldiselt heaks. Väga olulist rolli mängib talirapside talvitumisel just selliste kõikuvate ekstreemtemperatuuridega talvede puhul sügisene õigeaegne kasvureguleerimine. Ka praegu on näha, et taimed, mille kasvukuhik on sügisel kenasti maapinna lähedale surutud, on külmakahjustustele vastu pidanud ja puutumata jäänud.
Sõltuvalt sügisesest külviajast ja arenenud lehemassist on muidugi hetkel põldudel ka vähemal või rohkemal määral alumisi taimelehti närbunud ja lagunemas, mistõttu võib tunda ka iseloomulikku “kapsa lõhna”. Võiks öelda, et Saaremaal pole kindlasti lõhna põhjuseks taimede üldine hukkumine, sest juurekaela ja kasvukuhikut pooleks lõigates on näha, et juur on seest tugev ning pole tekkinud pehmeid ning mädanevaid koldeid.