Tänane ringkäik Kesk-Eesti põldudel piltides.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kui nüüd öökülmad ära lõppevad ja nädalavahetusel hetkel lubatud soojus saabub, läheb pritsimistega väga kiireks ja raskeks ka otsustamine, mida ja mis ajal teha. Tähtsuse järjekorras on enamikel küllaltki kiire herne ja oa mullaherbitsiidi pritsimisega, sellele järgnevad kohe taliteraviljade umbrohutõrje ja võrsumist soodustavad kasvuregulaatorid (kus veel kasvufaas lubab) ning talirapside kasvureguleerimine koos putukatõrje ja booriga.

Nii mõnelgi talinisu põllul teeb muret, et talvitunud umbrohud on saanud soojaga tugeva kasvujõu kätte ja päris suureks kasvanud. Kui umbrohi (mailane, verev iminõges, vesihein) juba õitseb, on tema tõrjumine samuti palju keerulisem. Ideaaltingimustes oleks sel nädalal umbrohutõrjeks ja ka kasvuregulaatoriks kõige õigem aeg, aga öökülmaohuga ei tohi nendel päevadel ühegi pritsiseguga sõita.

Rõõmustavad laused, mida täna Kesk-Eestis kuulis:

“Eile lõpetasime suviviljade külviga!”

“Mingi 100 ha on veel külvata!”

“Külvid on maas, nüüd pritsida ei saa, saab ainult väetist panna veel!”

Suviviljadest on ka sealkandis hernes just “nina” mullast välja pistmas – praeguseks küll külvidest umbes 3-4 nädalat möödas, mis on tavatult pikk aeg, kuid õnneks juba näeb ka täiesti külvirida. Kesk-Eesti oli ka väheseid kante, kus sai mõne nädala taguseid külve kohe külvijärgselt rullida.

Varane oder on olnud võrdlemisi kiire arenguga ja oli juba nädalaga paarisentimeetrised idujuured kasvatanud. Õnneks ühelgi põllul veel tärkavaid külviridasid näha polnud – õnn seetõttu, et oder on varases tärkamisfaasis suhteliselt õrn külmade suhtes.

Suvinisu seeme on niiskust kogunud ja pisut paisunud, kohati ka just idanema hakanud.

Üldiselt on Kesk-Eesti põllud suhteliselt niiske mullaga, külvikute tagant küll tolmab, kuid taliviljade põldudes väetisegraanul sulab kenasti.